Tartu Tamme Kool

PDF

Mis on pdf?

Wikipeedia vastab sellele küsimusele nii: Portable Document Format ehk PDF on PostScriptil põhinev arvuti riist– ja tarkvaraplatvormist sõltumatu elektrooniliste dokumentide vorming. PDF faile kasutatakse eeskätt virtuaalse paberina, trükiettevalmistuses ja dokumentide arhiveerimiseks.

PDF failil on kaks olulis omadust, ta näeb kõigis arvutites välja täpselt samasugusena olenemate seal olevast tarkvarast ja fontidest ning teda ei saa tavatarkvaraga muuta. Kui anda enda töö teistele edasi näiteks .docx vormingus, siis leidub kindlasti päris palju kasutajaid, kes ei suuda seda dokumenti üldse avada või saavad avades hoopis teistsuguse ekraanipildi. Teisalt saab uus omanik väga lihtsa vaevaga tööle lisada enda nime ja pakkuda seda teistele kui enda loomingut. Viimase vältimiseks on PDF vormingusse sisse kirjutatud võimalus määrata, et seda dokumenti ei saa printida või on printimine kaitstud parooliga.

Milliste programmidega vaadata .pdf faile?

Kõige tuntum ja enamlevinum programm on Adobe Acrobat Reader. See on tasuta osa suurest kommertstarkvarast, mille abil .pdf faile tekitada. Tema puuduseks on see, et programm on suur, nõuab päris palju mälu, kuna sisaldab palju lisavõimalusi, mida tavakasutaja kunagi ei kasuta. Nõrgema arvuti puhul soovitatakse alternatiivina programmi Foxit Reader. Kahte tarkvara korraga kasutada ei tasu. Mõlemad tarkvarad on võimelised end integreerima veebilehitsejatese (Firefox, IE, Opera), seega saate veebilehtedel .pdf faile õige seadistuse korral vaadada otse veebilehitsejas.

Kuidas saan ma oma dokumendist .pdf faili?

Paljudel uuematel kontoripaketidel (LibreOffice, Microsoft Office) on sisseehitatud võimalus dokument eksportida PDF vormingusse. Tavaliselt leiate eksportimise valikud Faili menüüst.

Google Chrome pakub tegevust "Save as PDF" printeri valikutes. Windows 10 lisas sama nimega printeri vaikevalikute hulka.

Samas on päris palju programme, millel sellist võimalust ei ole. Siis tuleb kasutada mõnda abiprogrammi. Kõige tavalisem on see, et abiprogramm mängib printerit. Seega tavapärase salvestamise või eksportimise asemel tuleb printida ning printeriks valida tarkvarajupp, mis salvestab tulemuse kettale PDF vormingus.

Selliseid tarkvarasid on loodud päris mitmed. Enamasti on tegemist tasuliste programmidega aga on olemas ka tasuta variante. Näiteks PDFCreator, CutePdf, doPDF.

PDFCreator

Programm on kättesaadav veebilehel http://www.pdfforge.org/. Ta oli üks esimisi vabavaralisi lahendusi. Tema puuduseks on loetud vaikimisi Internet Explorerile reklaamvaralise tööriistariba lisamist (sai installeerimise käigus keelata). Alates versioonist 1.3 loobusid arendajad sellest. Samas lisati juurde programm PDFArchidect PDF failide liitmiseks, lehtede järjekorra muutmiseks jne. Tavakasutajale seda vaja ei ole ning probleemide vältimiseks oleks mõistlik installeerimise käigus sellest lisast loobuda. Üheks eeliseks teiste sarnaste toodete ees on see, et PDFConverter suudab teha samast dokumendist väiksema kettamahuga .pdf faile ning selles on rohkem lisavõimalusi. Kuna Tartu Linnavalitsus otsustas pärast pikki teste oma dokumendihaldussüsteemis kasutada PDFCreatorit, siis on see installeeritud ka kõigisse kooli arvutitesse.

PDFCreator'i installeerimine enda arvutisse

01.png 02.png 03.png 04.png 05.png 06.png 07.png 08.png 09.png 10.png 11.png 12.png 13.png 14.png 15.png 16.png 17.png 18.png 19.png

PDFCreator'i kasutamine

20.png 21.png 22.png 23.png 24.png 25.png 26.png 27.png
Artikli kirjutas Urmas Buhvestov. Viimati muudetud: 14.04.2013