Draama 2009 Urmase silmade läbi

Tagantjärele tarkus...

Osalesin pealtvaatajana ju päris aktiviselt ka 2009 aasta festivalil, aga siis ei arvustanud festivali ega kandnud kaelakaarti.

Kui andmed on olemas, miks mitte siis skriptil lasta koguda ka arvustused varasemast. Loetelus on kõik etendused, mis Draama 2009 kavas olid. Mis sest, et osad olin juba aasta varem ära näinud ning viimase vaatasin pea aasta hiljem - varem ei leidnud lihtsalt aega.

1. Eesti Draamateater - Lõputu kohvijoomine - (Vanemuise väike maja, 17.08.2010) ****

Autor(id): Madis Kõiv

Žaanr: draama

Näitlejad: Lembit Ulfsak, Jaan Rekkor, Maria Avdjushko, Tõnu Oja, Taavi Teplenkov, Martin Veinmann, Laine Mägi, Tõnu Aav, Anti Reinthal, Lauri Lagle, Mihkel Kabel, Tiit Sukk, Mait Malmsten, Kaie Mihkelson, Viire Valdma, Ester Pajusoo, Mari Lill, Mari-Liis Lill, Britta Vahur

Tutvustus: Linn põleb, ka kohvik põleb, ja ehitatakse uuesti üles. W kohvik on ikka sama koha peal, ikka räägitakse seal jutte, jagatakse uudiseid ja loetakse luulet. Alati istub seal nurgas üks mees - Stammgast - ja joob kohvi. Pommiplahvatused ja sisse-välja sagivad sõjaväelased ei saa kunagi ühe kannu aromaatse kohvi ja maitsva veini vastu.

Hinnang: Mees, kes oli juba 1918 aastal pidev kohvikukülastaja jäi seda kuni 1983 aastani. Oleks tänagi, aga siis põles kohvik maha. Kas kadestada meest, kes 65 aastat käis päevast päeva ühes ja samas kohas ja ei tegelenud millegi muuga kui muutuva elukeskkonna arenguid.

Häiris see, et lavastuse tempo võeti maha korrates pidevalt ühte ja seda sama - see on lõputu kohvijoomine ja see on kõige olulisem tegevus. Ahistavalt mõjus ka see, et hüpati ühest ajastus teise jättes piirjoonded väga seguseks. Kui süveneda, siis annab see tükile muidugi filosoofilist väärtus juurde, kuid kronoloogiline järjestus on kergemine jälgitav.

Lavakujundus on väga huvitav millesse on peidetud palju erinevaid sümboleid Tartust ja erinevatest aegadest. Valgus ja helikujundus täiendas seda kenasti.

2. Kuressaare linnateater - Tapatöö jumal - (Sadamateater, 11.09.2009) ****

Žaanr: draama

Näitlejad: Kersti Kreismann (Eesti Draamateatrist), Sulev Teppart, Piret Rauk, Jüri Aarma

Tutvustus: Reille´ de poeg Ferdinand on löönud Houille´ de pojal Brunol sisse kaks esihammast. Poistevahelise tüli klaarimiseks kohtuvad kaks Pariisi keskklassi abielupaari. Meeldivalt alanud õhtu muutub aina pingelisemaks. Langevad maskid, tulevad ilmsiks tegelikud väärtushinnangud, mõndagi selgub omavahelistest suhetest. Võibolla tunneme mitmeski situatsioonis ära iseennast. Reza väidab, et kirjutab naljakaid tragöödiaid, publik ja ka kriitika suhtub neisse tihti kui headesse komöödiatesse. Igatahes saab "Tapatöö jumalas" palju nalja, kuid nii autori kui ka lavastaja eesmärgiks on vaatajaid siiski mõtlema panna. Millest? Ehk abielu haprusest. Yasmina Rezad (1959) kutsutakse Euroopa teatrite superstaariks, igatahes on ta praegu maailmas kõige enammängitav prantsuse dramaturg, kes on võitnud ka kõik prantsuse ja inglise tähtsamad draama-auhinnad.

Hinnang: Mitmete saalisolijate kommentaridest jäi kõrva, et etendus oli igav ja uni tikkus peale. Neljanda tärni saab antud tükk selle eest, et mängiti ilma vaheajata ning Jüri Aarma mängis suurepäraselt. Tegelikult mängis kogu nelik väga hästi.

Olen nõus autoriga, et tegu ei ole komöödiaga, kuigi naerda saab aeglasele tempole hoolimata päris palju. Nalja taga on peidus sügav traagika inimeste vahelistest suhetest, moraalist ning heaolust. Etenduse tegi jälgitavaks erinevate ühe arvamusega paaride rohkus nelja inimeselises seltskonans. Igal indiviidil oli olemas oma nägemus ja kõik julgesid seda ka tunnistada. Sõnasõda oli korralik, aga roppusi ei olnud. Tubli!

Märkused: Draama 2009

3. Eesti Nuku- ja Noorsooteater - Mängurid - (Vanemuise väike maja, 10.09.2009) *****

Autor(id): Nikolai Gogol

Žaanr: nukuetendus

Näitlejad: Vahur Keller, Liivika Hanstin, Riho Rosberg, Laura Nõlvak, Andres Roosileht, Anti Kobin, Ingrid Isotamm, Jevgeni Moiseenko, Toomas Kreen, Venno Loosaar, Taavi Tõnisson, Reet Loderaud, Pavel Šnjagin

Tutvustus: "Mängurid" on tõeline põnevuslugu. Tegevus hakkab hargnema väikeses võõrastemajas, kus otsustab peatuda virtuoosne kaardimängupettur Ihharev. Kuidas saaks, aga üks mängupettur käed rüpes istuda, kui võõrastemaja on võimalikke mänguohvreid täis? Nii meelitabki Ihharev kolm härrasmeest endaga kaarte mängima, eesmärgiks nende rahakukrud tühjendada. Kuid kas need härrased on ikka kohmakad kaardiladujad? Või ehk hoopis veelgi peenemad petturid? Nõnda saab alguse hoogne ning ootamatute süžeekäikudega topeltmäng, mis ulatub kaardilauast kaugemalegi…

Kaukaasiast pärit külalislavastaja Jevgeni Ibragimovi sõnul püüdis ta seda lugu avada võtmes, kus kirg hukutab inimese: "Hasartmäng teeb inimesest nuku – elava kuradi ja saatana. Kui mängukirg tungib inimese hinge, siis rikub see inimese. Momentaalselt."

Hinnang: Suurepärane tükk. Eri suuruses nukkude ja näitlejate kasutamine tegi näitemängu nauditavaks. Peale hasartmängupettuste käsiraamatu läbilugemist oli sisu küll veidi ettearvatav, aga oli ka parajalt avastamisrõõmu.

Elu on üks suur mäng. Ja mäng on suur pettus. Varem või hiljem võlub mäng ohvri ja ta osutub pettuse ohvriks. Märkab ta seda siis või mitte. Olenevalt tehtud panustest sõltub ka kaotus. Lõpuni ei aita ka spetsiifiliste oskuste peensusteni treenimine, sest kindlasti leidub mõin veel kavalam tee Sinu naha üle kõrvade tõmbamiseks.

Kiidusõnad nukuteatrile ka selle eest, et nad nii vahvalt sisustasid vaheaja. Humoorikas näitus Gogolist ning sädelevates kostüümides muusikud. Mis sest, et tegu oli etendusele vastavalt parajalt petukaubaga, tore oli ikka.

Märkused: Draama 2009

4. Ugala - Börs ja börsitar - (Sadamateater, 10.09.2009) ***

Žaanr: draama

Näitlejad: Juss Haasma, Hilje Murel (külalisena Eesti Draamateatrist), Kadri Lepp, Luule Komissarov, Vilma Luik, Kata-Riina Luide, Andres Tabun, Tanel Ingi, Jaanus Kask, Arvo Raimo

Tutvustus: Rõõmsameelne neiu (linalakk, 29a/167cm/65kg) soovib leida huumorimeelega meest, kellega üheskoos avastada, mis värvi on armastus. Kui müra hulk inimese ümber ja sees aina kasvab, siis kuidas selles leida üles teine inimene? Kas leida? Kui raha saab järjest rohkem inimese mõõdupuuks, siis kuidas sellega kohanduda, kui enesemüügioskus on kesine? Kas kohanduda? Olen parimais aastais mat. kindl. vähk. Ole Sina kaunis brünett. Laps ei ole takistuseks. Naljakas lugu tõsistel teemadel.

Hinnang: Veider tükk, mille sõnum ei jõudnud minuni. Katkendid tundusid üsna päriselulised. Naerda sai, kaasa mõtlema väga ei pannud. Pannipill on väga huvitav leid.

Märkused: Draama 2009

5. Utopia (leedu) - Dekaloog (kümme käsku) - (Vanemuise väike maja, 08.09.2009) ****

Žaanr: draama

Näitlejad: Ainis Storpirštis, Dovydas Stončius, Elzė Gudavičiūtė, Emilija Latėnaitė-Beliauskienė, Eglė Špokaitė, Marius Repšys, Vidas Bareikis, Vainius Sodeika

Tutvustus: Lavastuse "Kümme käsku" temaatika põhinebki nendel Piibli seadustel. Etenduses osalevad kaheksa noort näitlejat, kes avanevad läbi oma kogemuste ja mõtiskluste ja räägivad oma kaasaegsete hingelisest seisundist – nende muredest, olukordadest, kus nad peavad moraalseid otsuseid langetama, nende tõeotsingutest ning sellest, kui oluline on neile südametunnistus, mis tänapäeval näib olevat oma tähenduse kaotanud …

"Meie näitlejad alustasid etüüdidega, mis otseselt illustreerivad kümne käsu tõdesid. Töö käigus hakkasid nad mõistma, et kümme käsku kehtivad igal pool: igal sammul, igas elusituatsioonis ja samuti ka igas näidendis," räägib lavastaja Gintaras Varnas sellest, kuidas lavastuse kallal töötati. "Avastus, et kümme käsku ei ole lihtsalt mitte tühipaljas kirjapandud moraalikoodeks, vaid midagi, mis ka tegelikus elus rakendub ja millega tuleb igal sammul kokku puutuda, annab etendusele erilise värvingu."

Etendus koosneb valulikest kokkupõrgetest "Kümne käsu" kangelaste ja kaotatud jumala erinevate palede vahel, mis on sageli ka nooruslikult humoorikad ja vaimukad. Tegelased kasutavad igapäevast keelt, mõnikord ka slängi, kuid sõnade taga on palju sügavam poeesia ja filosoofiline tasand, mida tänapäeva põlvkond ilma raskusteta tunnetab ja mõistab.

2008. aastal pälvis lavastaja Gintaras Varnas Aasta Lavastaja tiitli ja Lava Kuldse Risti auhinna (ooperite "Tancredi ja Clorinda Duell", "Tänamatute tants" ning lavastuse "Kümme Käsku" eest). "Kümne Käsu" näitlejad ("Utopia" teatritrupp) said 2008. aastal rahvusliku draama kategoorias samuti Lava Kuldse Risti omanikeks.

Hinnang: Kes jättis tulemata piibli temaatika või leedu keele pärast tegid valesti. Piiblis kirjasolevat ei sunnita peale (kuigi seoseid tekkib kindlasti neil rohkem, kes on antud teosega tuttavad) ning etendusel olid eesti ja inglise keelsed alltiitrid. Tõsi nagu alltiitritega ikka käisid need kord etendusest ees ja jäid siis maha. Kõneldi loomulikult hoopis rohkem, kui lugeda pakuti.

Lavakujunduses jääb kohe silma jada erinevaid klaasnõusid. Väikest osa sellest kollektsioonist kasutati ka rekvisiitidena ära, aga ülejäänud ilutsesid lihtsalt niisama. Ju igal nõul oli oma lugu rääkida, aga aeg lendas nii kiiresti et kõik lood ei saanud räägitud. Taustal kuivasid hiiglaste aluspesu meenutavad riidetükid.

Kuna kõnest otse aru ei saanud, siis tegevus lõi seoseid varem nähtud tükkidega: "12 tooli", "Elud". Tõsine tükk tasus vaatamist.

6. Tallinna Linnateater - Ohvrit mängedes - (Sadamateater, 07.09.2009) ****

Žaanr: draama

Näitlejad: Priit Võigemast, Aleksander Eelmaa, Epp Eespäev, Allan Noormets, Rain Simmul, Andres Raag, Mart Toome, Piret Kalda, Kalju Orro, Indrek Ojari, Andero Ermel, Marje Metsur, Ene Järvis, Helene Vannari

Tutvustus: "Ohvrit mängides" on vaimukas ja tänapäevaselt irooniline ühiskonnapeegeldus, mis lahkab üht ürgseimat inimlikku tunnet – hirmu. Peategelane Valja on kõrgharidusega noor mees, kes töötab miilitsas, kehastades kuritegude rekonstruktsioonide ajal ohvrit. Väljaspool tööd püüab ta omal moel toime tulla elu ebameeldivustega nagu isa surm, ema suhe onuga ja pettunud armastatu. Valja on hamletlik tegelane, kes küll märkab elu ebaõiglust ja pealiskaudsust ning kannatab selletõttu, kuid ometi ei suuda asuda tegutsema, et olukorda parandada – vähemalt kuni hetkeni, mil kujutlus ja tegelikkus omavahel lõplikult segamini lähevad. Presnjakovide näidend, mida on mängitud edukalt nii Venemaal kui mujal Euroopas ja mille põhjal on vändatud ka film, pakub teravat groteski ja koomiliselt halastamatut sissevaadet kaasaegsesse ühiskonda.

Hinnang: Järjekordne hea lavastus Linnateatrilt. Eriti meeldis helikujundus ja otseeetris video. Lõpus keerati vint veidi üle, aga muidu täiesti tõsine tükk, mida saab mitmeti mõista. Väga head näitlejatööd Allan Noormetsalt, Rain Simmulilt, Kalju Orrollt.

7. Vanemuine - Detektiiv Lotte - (Vanemuise suur maja, 21.04.2009) ****

Autor(id): Janno Põldma ja Heiki Ernits

Žaanr: muusikal

Näitlejad: Gerli Padar, Robert Annus, Leino Rei, Maria Soomets, Maarja Mitt, Margus Jaanovits, Jaan Willem Sibul, Veikko Täär, Markus Luik, Märt Jakobson, Saara Kaljujärv

Tutvustus: Sedakorda püüab koeratüdruk Lotte välja mõelda, kelleks ta suurena saada võiks ning algav päev annab talle suurepärase idee, sest ootamatult läheb kaotsi isa Oskari leiutatud suhkrumasin. Lotte ja ta sõber Bruno ei jää käed rüpes istuma, vaid otsustavad hakata detektiivideks ning suhkrumasina üles otsida.

Hinnang: Lotte müüb. Lisaks sellele, et saal oli lapsi pilgeni täis pakuti vanematele võimalust raha raisata CD-de, kruuside ja tavalisest kallima kava peale. Ja lastele meeldib.

Lavakujundus on huvitav ja lastepärane, masinad naljakad. Taustategelased täitsid lavaruumi päris nauditavalt. Natuke anti tagasi peaosaliste kostüümides. Minusugustele vanema generatsiooni liikmetele ja saalis istundu väiksemate laste jaoks ei olnud alati hästi arusaadav, mis loomaga on tegu. Kas Lotte on inimene või koer. Minu kõrval istunud vene keelt kõnelnud rüblik oskas enne etendust kõigile tegelastele kavalehel anda nimetused aga etenduse ajal pidi ta mitmel korral emalt küsima "Kto eto?". Ja emal oli raskusi vastamisega, sest ega tekstisti altai kohe selgunud, kellega tegu.

Suhkrupeediliblikate idee oli päris huvitav ning sai suurepärase mittevägivaldse lõpplahenduse. Meeldiv oli ka Postituvi roll ning et dirigent haarati näidendisse.

Gerli, Robert, Jaan Willem ja Märt laulsid kaasakõitvalt. Ülejäänud laulud tundusid, aga kuidagi nõrgukesed. Mind nad igatahes ei veenud. Aga eks lapsed õpivad laulud CD ja kavalehe abil ruttu selgeks. Ja see annab etendusele palju juurde.

8. Tartu Uus Teater - Viimased korraldused neile, keda ma kunagi olen armastanud - (Tartu Genialistide Klubi, 07.04.2009) *

Autor(id): Taavet Jansen, Taavi Eelmaa

Žaanr: perfomance

Näitlejad: Taavet Jansen, Taavi Eelmaa

Tutvustus: Abistav rühmakoosolek neile, kes soovivad vabaneda nii psühholoogiliselt kui füüsiliselt sõltuvuslikust suhtest igatsusse.

[..]

Paaridele ja peredele keelatud

Hinnang: Tõenäoliselt kehvim etendus mida näinud olen. Ega siis muidu Sirp, Päevaleht ja Postimees nii häid arvustusi ei avaldanud. Ju ma siis ei ole Päevalehe "tavaline keskpärane teatrisõber", et etendusest suurimat elamust saada.

Positiivse poole pealt märgiks ära seda, et kogu etendus tehti ära ühe prozektoriga ning selle võimalusi kasutati ära päris kenasti.

Ühe tärni panen seepärast, et null tärni omab eritähendust ühe teise Tartu Uue Teatri etenduse jaoks ning negatiivsete tärnide programmeerimist ei viitsi ette võtta. Samas saal kannatas 60 minutit ilusti ära ja aplodeeris kõvasti. Ja kehakeel oli kohati üsna omapärane.

Märkused: Kuna nüüd on kehvim tükk nähtud, võib-olla oleks aeg lõpetada teatris käimine? Vähemalt kahe etenduse arvustus tuleb siia veel, sest ühe etenduse jaoks on piletid juba ostetud ja teise etenduse proovid käivad.

9. Vanemuine - Loss - (Vanemuise väike maja, 18.02.2009) ***

Autor(id): Franz Kafka

Žaanr: draama

Näitlejad: Hannes Kaljujärv, Ragne Pekarev, Marika Barabanštšikova, Alina Karmazina, Maarja Mitt, Kais Adlas, Külliki Saldre, Margus Jaanovits, Jüri Lumiste, Riho Kütsar, Raivo Adlas, Tanel Jonas, Markus Luik, Martin Kõiv

Tutvustus: Kafkale tüüpiliselt kulgeb välises plaanis kõik igati realistlikult: kellegi ametniku eksitav (?) kiri on toonud kohale maamõõtja K, kelle ülesandeks on pääseda lossi mõõtmistöödele. Aegamisi ilmneb, et pealtnäha lihtne ülesanne käib võõrale üle jõu: lossi pääsemine eeldab aina uute ja uute takistuste ületamist, uute ja uute bürokraatlike kontrollinstantside läbimist. Miskipärast ei soovi lossi valdajad, et võõras pääseks nende territooriumile ja teostaks seal mingeid mõõtmisi. Märkamatult on maamõõtja K. unenäoliste sündmuste keerises, mille keskel tema esialgne ülesanne jääb sootuks tagaplaanile… Märkamatult on Kafka maailma sulandunud vaatleja pääsenud uitama oma alateadvuse pimedamatesse labürintidesse, kannustamas küsimused: mis maailm see on?, mis on selle mõte?, kes olen ma ise ja mis on minu olemise mõte selles maailmas?

Hinnang: Tegu on tõsise tükiga, millesse on pikitud hulgaliselt koomilisi tegevusliine, mis ei luba magama jääda. Kujundaja on lati seadnud üsna madalale - noored näitlejad saavad sellest üle hüppamisega suurepäraselt hakkama ning lavaruumi segavad pisidetailid (näiteks rööbaspuud), mille peitmisega vaeva ei nähtud.

Helikujundus oli üsna muljetavaldav. Kahjuks kohati mindi kajaga liiale ning lõpus keerati vint liialt üle - sõnad läksid kaduma. Maamõõtja abidele suhu pandud laulujupp mõjus koomiliselt ning küsitavalt. Kui hiljem maamõõtja kampa lõi, siis oli tulemus parem, aga seda eelkõige Hannes Kaljujärve väga heale kehakeelele. Ühel hetkel tundsin, et Loewe heliloomingut oleks võinud paar takti rohkem kasutada.

Üldiselt pean nõustuma vist ühe pealtvaataja kommentaariga "Selleks, et tüki detailidest aru saada peab enne etenduse vaatamist romaani läbi lugema". Kuna mina seda teinud ei olnud, siis ei jõudnud kõik detailid minuni.

Märkused: esietendus, 9300 sekundit

10. Tartu Uus Teater - Elud - (Tartu Genialistide Klubi, 12.02.2009)

Autor(id): Elina Pähklimägi, Jekaterina Novosjolova, Andres Keil

Žaanr: draama

Näitlejad: Elina Pähklimägi, Jekaterina Novosjolova, Andres Keil

Tutvustus: põhineb adekvaatsetel ja ausatel prostituutide intervjuudel raamatust "Vaikijate hääled 2" ja Jekaterina Novosjolova, Elina Pähklimägi ja Andres Keili ausatel ja adekvaatsetel elulugudel

Hinnang: Ülikoolis sai paar kuud ka saksa keelt õpitud. Kuna keelte peale on mul alati väga kõva pea olnud, siis võtsin kätte ja kirjutasin programmi HaSaKe (Harjuta Saksa Keelt). Arvestades Pascali võimalusi ja minu tollaseid oskusi oli lõpptulemus tegelikult päris vinge. Isegi nii vinge, et esitasin selle (üli)õpilastööde konkursile. Vahetult enne töö esitamist leidsin ühe juhendi selle kohta, kuidas kirjutada (ja lugeda sealt) flopile sellisesse piirkonda, kuhu tavaprogrammid kirjutada ei oska. Suure hasardiga "kaitsesin salakoodiga" flopi, mille saatsin võistlusele. Lisasin ilusti kaaskirja märkuse selle kohta, et antud programm töötab vaid antud konkreetse flopi pealt ning kopeerimine ei õnnestu.

Mis oli tulemus? Sain oma programmi eest eripreemia. Aga erinevalt kõigist teistest võistlustöödest minu tööd ei jagatud kõigile osavõtnud koolidele. Olen üsna kindel, et minu programm oleks olnud tollel hetkel olnud väärt laiemat kasutajaskonda, aga ise rikkusin enda võimalused ära selle totaka kirjutuskaitse lisajupiga. Ideel enesest polnud suurt viga, aga välja tuli nagu alati.

Üsna sama moodi käib antud etendusega kaasas mitmeti tõlgendatav konfidentsiaalsusleping. Seoses sellega jäävad antud etendusele tärnid andmata (lisasin skriptle ühe mõttetu tingimuse juurde) ning jätan emotsioonid enda teada, kuigi tegu on üldiselt tükiga, mida peaks sõbra (või sõbrannaga) läbi arutama... Loodan südamest, et Tartu Uuel Teatril on andmekaitseinspektsioonist delikaatsete andmete käitlemise luba olemas ning et nad saavad ka edaspidi uusi tükke lavale tuua selle asemel, et trahvide all ägada.

Märkused: esietendus

11. Theatrum - Linn - (Athena kultuurikeskus, 20.11.2008) ***

Autor(id): Jevgeni Grishkovets

Žaanr: draama

Näitlejad: Anneli Tuulik, Marius Peterson, Lembit Peterson, Kristo Toots, Tarmo Song

Tutvustus: Teater ise tüki sisu varmalt ei tutvusta. Kavalehel pigem tutvustatakse Grishkovets loometeed, kui antakse vihjeid sellele, mida laval nägema hakkab..

Hinnang: Enamuse ajast etendusest painas mind küsimus, miks lavameistrid on näinud kõvasti vaeva metallkonstruktsioonide püstitamise ja neile katkise autoklaasi riputamisele. Klaas andis ju küll toale kena lae ja kõrgele lakke mõned värviküllased valguslaigud, aga ikkagi, miks peaks seda nii kapitaalselt kinnitama. Saaks siis aru, et keegi ronib mööda neid kindlaid tellinguid pidi või midagi... Ja kui etenduse lõpus saabub juhi ühe käeviibutuse ajel tehniline lõpplahendus, siis on selge - antud kontstruktsioon on täiesti iseenda eest. Nüüd painab, aga mõte, kas seda poleks saanud lahendada veel huvitavamalt või siis vähemalt lihtsamalt....

Publiku seas tundus seekord olema tavalisest enam eakaid inimesi. Mõni neist tukkus pool etendust ärgates Tema veidi valjemate kärgatuste saatel, mõned sosistasid oma vahel "...mida sellega õelda taheti...". Enim meeldis, aga etendusejärgne jutukatke nende kõnelusest - selleks, et sellest tükist aru saada, selleks pidanuks kaasa mõtlema...

Kõige huvitavam karakter läbi lavastuse oli Juht. Ühtegi sõna lausumata sai linnakärale vaatamata ühest suurest laval lebavast risttahukast töölaud, söögilaud, voodi, pargipink või takso saadetuna eriskummalisest muusikast. Juht ühelt poolt oli laval ja teiselt poolt nagu ei olnud ka. Samas mäng ei alga kunagi enne kui juht selleks loa. Ja siis kui juht hakkab rääkima, siis on kõik sama hea või isegi parem...

Tema - läbipõlenud igipõline linnainimene, kellel väljastpoolt vaadatuna oleks nagu kõik olemas - töökoht mida kadestavad paljud, truu ja abivalmis abikaasa, kolmandas klassis käiv poeg. Aga sisemine tasakaal on kadunud. Mõtlemisest saavad alguse muutused, millest esialgu saavad aru vaid väga lähedased inimesed, aga mis hiljem viivad hävitava kaose teele. Silmaga nähtavat lahendust ei ole ja nii võime meiegi ükskord seista silmitsi uue maailmaga nagu seda tegi Tema etenduse lõpus.

Sõnaseade oli päris osav. Kuigi rastkseti arusaadav oli seal sees raaskuke huumorit ja tõetera. Viimase leidmiseks peaks teksti teist korda veel üle vaatama..