XXI Külateatrite festival 2023 (Elva) Urmase silmade läbi

Infot võiks rohkem olla?

Tänavu toimub juba 21. külateatrite festival. Esinajaid on omajagu. Paljud neist on juba varasematest kordadest tuttavad ja nad moodustavad ühtse teatripere, mida on kõrvalt huvitav jälgida. Samas pean taaskord tõdema, et tasuta piletitele vaatamata on publikut saalides vähevõitu. Lavastuste tase on piisav, et publikut rohkem olla võiks. Ega minagi olen sellele reele joudnud pelgalt seepärast, et mingil hetkel käin lappamas oma lemmikharrastusteatrite kodulehti ning sealt leian lakoonilise reakese "esineme festivalil umbes sellel kuupäeval". Siis Harrastusteartite liidu lehelt leiad üleskutse esinemise registreerimiseks. Selleks kulub palju nädalaid, et sinna kõrvale tekiks ka osalejate nimekiri ning veel tükk aega kui kava saab avalikuks. Tuttav, kes teab Elva tegemistest palju ei teadnud veel kolmapäevalgi midagi sellest, et Kultuurikeskuses midagi toimub.

On kahju, et Facebook on ära söönud tavalised kodulehed. Väga raske on end kurssi viia sellega, mis lavastuste ja teatritega on tegemist. Kes on autor, kes mängivad ning kaua etenndus kestab? Jne. Oma arvutsusi kirjutades tahaks nii mõndagi näitlejat kiita, aga kuna nime ei tea, siis on see keeruline. Järjest ära vaadates kolm etendust, ei kipu ka kõik rollid meeles olema. Facebookis on palju huvitavaid pilte ja säutse, aga info tervikpilti enamasti ei teki. Eriti inimese jaoks, kellel näoraamatu kontot ei ole.

Saan aru, et paberkujul kavalehe trükkimine on suur kulu ning süsiniku jalajälge suurendav tegevus. Seepärast võiks seda levitada elektrooniliselt. Festivali korraldajad võiksid elektroonilised kavalehed kokku koguda ja festivali infolehele üles panna. Kogu info ühest kohast.

Muusikalitrupp Kungla - Vaikne alarm - (Elva kultuurikeskus, 05.08.2023) ♥♥♥♥♥

Autor: George S. Kaufman
Žaanr: komöödia
Hinnang: Nõnda lühikese lavastuse jaoks on väga palju vaeva nähtud. Luksusliku hotellitoa seinete, uste akende ja mööbli paikaseadmiseks ja erinevate lambikeste ja valgussuundade paikaseadmiseks kulus aega pea sama kaua, kui kestis etendus. Kostüümikunstkiud on samuti parasjagu vaeva näinud inglise härrasmeeste riidesse panemisega. Sahtlid olid täis erinevaid vidinaid.

Akna taga olev tuli oli üsna tõepärane.

Natuke pärsib lavastuse usutavust see, et vanemapoolseid härrasmehi mängivad noored. Nad teevad kõik rõiva, sigareti, jootraha ja muud trikid kenasti ära, aga härrasmehelikust jääb veidi puudu. Oleks huvitav näha, kuidas sama seltskond mängiks sama tükki nii ütleme 20 aasta pärast.

Palamuse Amatöörteater - Neli rüütlit Lammaskülas - (Elva kultuurikeskus, 05.08.2023) ♥♥♥♥

Autor: Paul Webb
Žaanr: komöödia
Näitlejad: Kaspar Sulp, Karmo Toome, Jaak Sikora, Janek Varblas, Marika Murka
Tutvustus: See näidend on iseenda põhjustatud tohutust krahhist. Nii tohutust, et see kõigub absurdi piirimail. Aga ajaloost tuntud Canterbury peapiiskopi Thomas Becketi neli tapjat olid tõsiseltvõetavad mehed, kellel oli võimu ja positsiooni. Kuidas nad tulid toime olukorraga, kus neil tuli kuningas Henry II käsul aasta otsa vahtida kolkalinnuse müüre, kui nende endi elu oli varemeis? Absurdi ja piina otsene kokkupõrge oli see, mis nende konkreetse katastroofi puhul köidab. Ehkki lugu toimub 11. sajandi Inglismaal, siis probleemid on tänapäeva meestel samad – armukadedus, truudus kuningale (ülemusele), alkoholism, silmakirjalikkus, kadedus, soov parem välja paista kui tegelikult oled.

Tegelasteks on neli meest, ja muidugi ka üks naine, kelle ümber osaliselt tants käib ja kelle olemasolugi pea mõnel pööritama paneb, nagu oleks muid muresid vähe. Ja veel – kuigi teemad näidendis ja fooniks olev pime keskaeg on sünged, on tegemist ikkagi komöödiaga.

Tegevus toimub aastail 1170-1171 Lammasküla linnuses, Inglismaal.
Hinnang: Kavalehele kirjutades lühikese tegevusaja tekib võimalus vääratada detailidega. Juttu tehti šampanjast, mis väidetavalt sai oma nime umbes 1660 aastal.

Lavameistrid ja kostümeerijad on korralikult vaeva näinud. Saavutatud on kena tervik ning algusstreeni kirik oli ka veenev.

Tüdimus ja pinged meeste vahel tundusid ehtsad. Koomilised hetked mängiti kenasti välja.

Raske tükk aga jättis hea üldmulje.

Salme Teater - Näitleja - (Elva kultuurikeskus, 05.08.2023) ♥♥♥

Autor(id): V. Vahing, M. Rostfeldt
Žaanr: draama
Näitlejad: Helen Kask, Kent Joosep, Roberta Vaino
Tutvustus: "Näitlejat otsiti igalt poolt. / - - - / Olid etendused, ta oli mänginud ja siis kadunud. Teda ei leitud, isegi luhalt mitte. Otsijad väsisid mitte kaugel majast, kus elas lavastaja. Ka mina hulkusin öösiti, sel ringteel, sihitult, ma ei otsinud mitte inimest, vaid armastust."

Milline on teie eluroll? On neid enam kui üks? Mis on teie roll perekonnas, tööl, ühiskonnas? Kas olete osav žongleerija ja tunnete oma edu mitmel rindel või peate iga päev võitlust, sisemist võitlust? On see hullumeelsus või illusioonide taga ajamine? Vaino Vahingu meisterlik jutustus ühe inimese elurolli otsingust, armastuse otsingust.

Vaino Vahingu novelli “Näitleja” (1976) on Salme Teatri trupi jaoks lavale seadnud Mari Rostfeldt.
Hinnang: Natuke palju oli tühja kordamist. Mingil hetkel tekkis juba küsimus, kas sõna "näitleja" on tuhat sada korda kõlanud või mitte. Või siis "otsiti", "ilma armastuseta".

Näidend algas väriseva TV showga, jätkus kostüümide kiirvahetusega ja siis leidis oma aeglase tee enesetapu suunas. Lavast võbeleva televiirori ja sellest rongi läbikihutamine oli tehniliselt väga hästi korraldatud.

Omaette huvitav mõte saata ennast tööga ära rüganud mees oma lapsega kolmeks nädalaks suurde linna igaks õhtuks teatris käima. Ning hoiatava ka, et tervist ja perekonda peaks hindama kohe algusest, mitte alles elutee lõpus.

Elurolli otsing paneb ka mõtlema. Ega me ise ei käi ringi mööda ringteed jõudmata kuhugi?
Märkused: Publik hääletas jalgadega. Häirivalt palju oli edasi tagasi liikumist ning poole pealt lahkujaid. Tõenäoliselt andis omamoodi tõuke ka see, et festivali kavasse oli paigutatud teise Salme Teatri - Salme Vallateatri etendus algama Lendteatris 10 minutit enne selle etenduse lõppu ning järgmise etendusele kultuurikeskuses tõotas tulla 50 minutine paus. Näitlejad ei lasknud ennast sellest saginast mõjutada. Tubli töö!.

Vilde Teater - Peaaegu armastus - (Lendteater, 04.08.2023) ♥♥♥♥♥

Autor: John Cariani
Näitlejad: Jaanus Hallik, Kristiina Metsanurk, Maarja Pavlihhina, Kaidar Kängsepp, Andrus Novoseltsev, Julia Laffranque
Tutvustus: Autor John Cariani Tõlkija Mari-Liis Pärna Pealavastaja Janno Puusepp Kostüümid Anne-Mai Tevahi Plakat Silver Vahtre

Vilde teatri eksperimentaalprojekt, kus igal stseenil on erinev lavastaja ning pealavastaja ülesanne on olla nõuandvas rollis ning siduda kõik stseenid kokku üheks tervikuks.

Ühel tavalisel talvisel reedeõhtul muutub paljude inimeste elu jäädavalt: kes leiab, kes kaotab lootuse, armastuse või sõpruse. Puudutamata ei jää keegi. Need on lood armastusest, peaaegu.

Täispikas lavastuses 9 stseeni, festivalil tuleb esitamisele neli.

1. “Kurb ja rõõmus”, lavastaja Aire Pajur, osalejad: Jimmy – Jaanus Hallik, Sandrine – Kristiina Metsanurk, Ettekandja – Maarja Pavlihhina.

2. “See teeb haiget”, lavastaja Kristiina Metsanurk, osalejad: Marvalyn – Maarja Pavlihhina, Steve – Kaidar Kängsepp.

3. “Tema süda”, lavastaja Andrus Novoseltsev, osalejad: East – Andrus Novoseltsev, Glory – Julia Laffranque.

4. “Tagasisaamine”, lavastaja Ülle Sillamäe, osalejad: Gayle – Kristiina Metsanurk, Lendall – Kaidar Kängsepp.
Hinnang: Kuus näitlejat, neli täiesti erinevat olukorda. Kõik olukorrad väikese kiiksuga. Algab täitsa tavapärase olukorraga, kus pulmapäeva eel kohtub naine oma endise kallimaga; siis sukeldutakse veidi meditsiinilisi teid pidi küsimuse juurde, kas armastust tuleb karta ning kas see teeb haiget; põigatakse korraks kaugele põhja virmalisi vaatama ning südame teemalist ulmet jälgima, ning siis püütakse näidata, kui palju pika koosoldud aja jooksul teineteisele antakse ning milliseks see võib muunduda. Kõigis lugudes käivad käsikäes armastus ja valu. Ning igalt poolt käib läbi "peaaegu". Õhupallid on väga huvitav vahend armastuse suuruse näitamiseks.

Hea näide sellest, et vaikne taustamuusika on tihti mõjuvam kui vali. Selles lavastuses igatahes oli. Esimese stseenile andis vaikne taust palju usutavust juurde.

Tuleb kiita kostüüme valinud Anne-Maid. Naiste riietus oli väga hästi valitud ning andis igale paarile just parasjagu sära juurde. Ja meestelgi kõigil oli mingi omapära.

Tore oli taas üle pika aja laval näha Juliat - tema mängitud Glory imetlus looduse vastu oli lummav. Meestest tundus kõige loomulikuma Jaanus.

Märkused: Kiitus selle eest, et kavalehti oli piisavalt.

Raeküla Rahva Teater - Selle päikese all - (Lendteater, 04.08.2023) ♥♥

Žaanr: draama
Hinnang: Vanad naised (näitleja, lillemüüja, ajalehtede müüja, ärinaine, kaardimoor) kogunevad hooldekodus terassile ja meenutavad suuresti monoloogi vormis oma mineviku. Tööd ja suhteid meestega. Igalühel oma kibestumised ja rõõmsad hetked. Olen vist selle lavastuse jaoks liialt noor. Kindlasti on neid, kes ei ole.

Oli mitu päris head tekstita osa rollisooritust.

Paide Huviteater - Pihlakavein - (Elva kultuurikeskus, 04.08.2023) ♥♥♥

Autor: Joseph Kesselringi ainetel
Žaanr: kriminaaldraama
Hinnang: Kui Festivalil esitustele tulevate lavastuste nimekiri esimest korda avalikuks tuli jäi pealkiri "Pihlakavein" kohe kummitama. Olin päris kindel, et mingit versiooni olen sellest näidendist näinud, aga ei suutnud meenutada selle sisu.

Kaks vanadaami "aitavad" üksikutel vanameestel leida rahu maailmaga jootes neile sisse mürgitatud pihlakaveini ning mattes surnukehad enda keldrisse. Omades õilsate abistajate kuulsust olid nad lõpuni veendunud, et nad ei tee midagi paha. Varem või hiljem peab selline tegevus avalikuks tulema. Avastaja ei suuda valida mida edasi teha - pöörduda politseisse või jätta kõik enda teada.

On näha, et teater on mitmetel põhjustel originaali lühendanud ning tegelaste arvu vähendanud. Mõnes kohas on traagelniidid näha - tekst hüppab ühelt teemalt teisele jättes vaataja segadusse, mis nüüd toimus. Kohati tekkisid pausid, mis ei kannud lavastuse mõtet.

Näitlejad olid täis suurt entusiasmi ja lusti. Mõnes kohas võib-olla isegi liialt.

Kiita tuleb valguspuldis olijat, kellel jätkus külma närvi mitte liialt rapsima hakata, kui vale - tavalisest palju pimedam valguspilt ette tuli. Jah, näitlejad jäid tükiks ajaks pimedasse, aga see oli kindlasti parem, kui erinevate liikuvpeade või värvide edasi tagasi sähvimised või siis täisvalgus.

Lendteater - Avameelselt abielust - (Lendteater, 05.03.2023) ♥♥♥♥

Autor: Erki Aule ja Jaanus Nuutre
Žaanr: draama
Näitlejad: Irina Radionova, Airé Pajur, Karl Bussov, Margus Möll
Tutvustus: Erki Aule poolt üllitatud tekst on valminud Eesti abielupaaride intervjuude põhjal. Lavastaja Jaanus Nuutre. Kui palju oled sina valmis avama isiklikemaid seiku oma abielust? Tahad sa sellest üldse rääkida? 30 abielupaari on rääkinud avameelselt oma abielust – toredatest hetkedest, meeldejäävatest sündmustest, aga ka muredest ja kitsaskohtadest. Küllap kõlab nii mõnigi seik tuttavlikult – saate ise kuulda ja näha.

“Esimesed 25 aastat on väga raske, sealt edasi on lihtsalt raske.”
Hinnang: Etendus algab justkui anekdoodis selle kohta, kes õnnetuse ajal autot juhtis - mina olin roolis, aga minu naine juhtis. Varem valmis filmitud lõigud Airé ja Margusega. Lihtne, naljakas kuid samas tõsine. Peale pimendamist algab peale päris etendus. Segu monoloogidest, püstijalakomöödiast ning vähesest dialoogist. Publik on valgustatud ja vaatajaid üritatakse tõmmata ajurünnakusse. Liialt piinlikuks ei lähe ning mõned tarkuseterad jõuavad ka publiku suu läbi lavale. Näitlejad on ootamatuteks pööreteks valmis ning oskavad jutu ettevalmistatud teemadele tagasi juhtida. Seega kohad viimastes ridades on antud lavastuse vaatamiseks tavavaatajale ohutumad.

Publikust oli aru saada, et teemad puudutavad neid. Korra naersid naised siis mehed, siis kõik koos. Kuna ideed on kogutud päris inimestelt, mitte pastakast välja imetud, leiab ümbruskonnast ikka kellegi, kelle kohta öeldu sobib kui rusikas silmaauku.

Lõppulause on veidi tee-, mahla- ja/või piimajoojaid ahistav, aga võtab etenduse omamoodi kokku siiski.

Järjekordselt lummas Airé oma oskusega sõnadeta kaasa elada kaasnäitlejatele. See stseenid, kus neli näitlejat ühe koha peal seisavad ja üks neist oma monoloogi peab huvitavamaks.

Värskendavalt mõjus ka see, et päevakajalised sündmused osati kenasti enda teksti sisse mähkida. Loodan, et järgmised vaatajad saavad ka seda nautida.
Märkused: Teine etendus, täismajale. Kohvikus endiselt pärnaõie teed ei ole, aga maitsvate kookide valik on endiselt hea.