Festival oli jagatud kolmele päevale. Kokku mängiti 17 erinevat etendust kahes saalis. Etendused oli välja valinud kolmeliikmeline
komisjon 49 osaleda soovinud lavastuste videote põhjal. Mina ise vaatasin kohapeal ära 16 etendust. Varem olin näinud kuut lavastust.
Žüriisse kuulusid Tartu ülikooli teatriteaduste professor Anneli Saro, teatrikriitik Rait Avestik, Viljandi kultuuriakadeemia teatrikunsti õpilane Rainer Elhi
ja Läti lavastaja Edite Neimane.
Kõige pikema etenduse pikkus oli mõned
minutid alla kahe tunni, lühim 30 minutit. Kokku tehti teatrit 17,5 tundi. Sellele lisandus umbes 4 tundi seda aega, kui rahvusvaheline
žürii andis näitetruppidele tagasisidet.
Suures saalis tundus olema väga korralik valguspark. Liikuvpäid jagus nii põrandale, lava kohale kui publiku alasse. Avatseremoonial
näidatud Haapsalu kooliõpilaste shows oli neid näha väga palju. Etenduste ajal ei osatud aga seda võimsust ära kasutada. Eriti
suureks komistuskiviks osutus eestvalgus. Nii jäid paljud olulised tegevused üsna hämaratesse oludesse. Trupid, kes rohkem olid
valguskujundusele rõhku pannud jäid kimpu sellega, et moodne LED tehnika ei olnud alati piisavalt ühtlaselt dimmerdatav.
Rõdusaalis kippus näitlejatele vingerpussi mängima akustika. Samas oli näitetruppe, kes suutsid ruumi eripärasid trotsida ning
väga hea diksiooniga asju publikuni edastada.
Kahjuks jagati infot etenduste kohta üsna napilt. Paljudel juhtudel piirduti vaid lavataja, autori, trupi ja näidendi pealkirjaga. Liialt
paljud harrastusteatrid on kaasa läinud moodsa haigusega jagada infot oma tegevuste kohta vaid Facebook keskonnas. Korraga pannakse
üles poolik informatsioon ning väga kiiresti lükkub teave muu infomüra sisse ära. Suur tänu Kristiina Oomerile, et festivali lõpus sain koopia
enamikust kavalehtedest, mis žüriile jagati.
Festivali võitis viimasena esinenud Salme teatri trupp lavastusega „Suvepäev”. Lisaks Grand prix’le andis žürii välja 12 näitlejapreemiat, neli eripreemiat, neli lavastajapreemiat ja
kolm laureaadi tiitlit. Võitja läks koju kellukesekujulise rändkarikaga.
16. Salme Teater - Suvepäev - (Haapsalu kultuurikeskus, 19.01.2020) ♥♥♥♥♥
Autor: Slawomir Mrožek
Žaanr: draama
Tutvustus: Ühel suvepäeval kohtuvad pargipingil kaks pealtnäha täiesti erinevat
meest. Kuid neid ühendab sama soov: mõlemad on tulnud parki selleks, et
endalt elu võtta. Juhuslik kohtumine lükkab enesetapu edasi. Vähemalt
mõneks ajaks.
„Suvepäeva” autor Sławomir Mrożek on Poola 20. sajandi teise poole
dramaturgia suurkuju, kelle absurdimaigulistes näitemängudes põimuvad
filosoofiline üldistus ja vaimukas dialoog, ühiskonna valupunktide
teravapilguline analüüs ja inimese igapäevase üksilduse tunnetamine,
võluvalt must huumor ja valusalt lõikav traagika. Nii ka
„Suvepäevas”, mis on kirjutatud 1983. aastal ja püsinud sestsaadik
teatrite mängukavades üle kogu Euroopa ning mujalgi.
Hinnang: Väga hea lavastus festivali lõpetamiseks. Esimises pildis köitis
näitleja Kristjan Arunurm, kes suutis partneri pidevale jutuvadale väga
rahulikult oma ühes asendis olla. Kui monoloog vaheldus dialoogiga, siis
saabus tõeline pinge ja ootus, mis edaspidi toimub.
Naistegelase lisamine lõi hetkeks vaatamise rütmi sassi, aga siis said
varasemad küsimused sügavama põhja.
Minimalistlik lavakujundus, head kostüümid.
15. Teatritrupp Bona Verbum - Ilu otsides - (Haapsalu kultuurikeskus, 19.01.2020) ♥♥♥♥
Autor: Signe Heiberg
Žaanr: draama
Tutvustus: Zanna on oma elus jõudnud punkti, kus teda ei rahulda enam ei suhe, töö
ega hobi. Naine vajab surnud punktist väljapääsu. Et ometi kord jõuda
rahuloluni, suundub ta psühholoogilisele rännakule otse inimhinge
sügavustesse, kus ta seisab silmitsi müstilise miskiga, mis võib panna
jää sooja andma ja leegi kuumust jahutama ning järgmisel hetkel kõike
jälle muuta.
Rännak inimhinge jõuab lavale tunnustatud ja pikaajalise teatritandemi
koostöö tulemusena. Lavastaja rollis on rahvakultuuri sihtkapitali (2018)
aastapreemia laureaat Janno Puusepp ja kunstnikutöö võtab oma õlgadele
tundliku ilumeelega mitmekülgselt andekas Anne-Mai Tevahi.
Hinnang: Olin seda lavastust juba varem näinud, aga praeguseks hetkeks olin selle peaaegu täielikult unustanud. Meeles vaid
huvitav peegli kasutamine. Enda varasemasest arvustusest loen, et etendus möödus väga kiiresti ning selles on huvitavat oma
häälega tehtud muusikat ja figuurkõndimist.
Ka täna möödus etendus kiiresti. Lavakujundus oli suurel laval väga hea. Peategelase "tuleviku vari" joonistus kuidagi paremini
välja ning etenduse esimene pool oli pingeliselt huvitav. Teises pooles käidi aga nugadel. Tehniliselt oli väga hädi leide,
aga sisu kippus minema radadele, mis näitavad, et enese peeglist vaatamine polnud peategelast aidanud. Samas, eks päriselus
on iseenda vigade kordamine väga tavaline nähtud.
14. Palamuse Amatöörteater - Ma ja Sa - (Haapsalu kultuurikeskus, 19.01.2020) ♥♥♥♥
Autor: Janno Puusepp
Žaanr: monoetendus
Tutvustus: Lugu on noore koolitüdruku enesevõitlusest, kelle on ima keerulise lapsepõlve tõttu tekkinud
väärastunud arusaam armastusest. Etendus piilub peategelase mõtetesse ja meenutustesse jutustades loo
reaalsuse piiridest. Kuidas miei mineviku kogemused meid päriselt mõjutavad ja kas armastuses on kõik lubatud?
Hinnang: Alguses ehmatas Susan oma raske kohvriga üsna ära, nagu oleks ta endale liiga teinud. Kuna minu istekohale
polnud lava põrand hästi nähtav, siis läks põrandal toimuv kaduma.
Lavastuses kasutatud nukk oli paigutatud lava taha serva ja kuna väga palju teksti oli suunatud just sellele objekitle, siis
rõdusaali kehvades akustilistes tingimustes läks palju teksti kaduma. Võib-olla oleks ta konkreetses mänguruumis tuua veidi ette poole
Energiat ja ängi oli etenduses palju.
Kassettmaki kasutamine oli väga hea leid. Riskantne samm, aga julge hundi rind on rasvane.
13. Lendteater - Maa poripritsmed pühi suult - (Haapsalu kultuurikeskus, 19.01.2020) ♥♥♥♥
Autor: Airé Pajur
Žaanr: draama
Tutvustus: Selles lavastuses on tegemist nelja lapsepõlvesõbraga, kelle sõprus proovile pannakse – kõne all on üldinimlikud väärtused, mis seotud ka sotsiaalsete teemadega. On sõprust, on armastust, on vaenu ja kahtlusi – kas tõesti on üks neist suuteline tapma, et saada pärandust?
Hinnang: Poolteist aastat ja sada etendust hiljem ei tundunud teema enam nii põletav,
aga haiget teeb hikka.
Videoprojektsioon on asendunud kangastena. Tulemus oli parem ja vaiksem. Lihtsamini ühest
kohast teise transporditav ka.
Suur lava oli hästi väiksemaks tehtud, et tegevus liialt laiali ei valguks. Helikujundus
oli mahe ja etendust toetav.
Näitlejate ansambel on saanud ühtlasemaks.
Lendteater paistis silma selle poolest, et uksel jagati kavasid ning seintel olid plakatid. Samuti
on nende kodulehel kogu vajalik info olemas.
12. Vilde Teater - Sviit sünnipäevaks - (Haapsalu kultuurikeskus, 18.01.2020) ♥♥♥♥♥
Autor: Robin Hawdon
Žaanr: komöödia
Tutvustus: Võtke kaks hotelli tuba, mis on juhtumisi ühendatud. Lisage kaks paari,
kes on pimekohtingul. Segage natuke, et mõlemad kohtaksid valet inimest ja
tehke asi keerulisemaks, lisades entusiastliku kuid segaduses toateenri ja
teil on täiuslik retsept kaoseks. Serveerida hädavalede ja
situatsioonidega, mis peategelasi katastroofi poole juhivad.
Hotelli kõige ilusam tuba ootab Teid.
Hinnang:
Kolmas kord antud lavastust näha. Nüüd siis suurel laval oluliselt parema valgustehnikaga. Kahjuks kippus eesvalgus liialt nõrgaks jääma,
aga see tundub olema festivalil üldine tehniline mure. Huvitav oli jälgida, kui erinevad tegelikult võivad olla etendused, mille taust on punane, kui
kasutada on väga palju liikuvpäid. Väike nurga muutus ning hoopis teine meeleolu. Sviidile valitud taust läks väga hästi kokku laval olevate
voodite ja diivanitega. Samas võib-olla oleks võinud proovida ka mõnda teist tausta - kollast või lillat.
Kokkumäng on iga korraga paremaks läinud. Ikka suudetakse üllatada väga keeruliste lausetega, mis mul vahepeal juba meelest läinud.
Mulle ikka veel meeldib see lavastus.
9. Taritu Tubateater - Mis juhtus Õllepruuli tänavas? - (Haapsalu kultuurikeskus, 18.01.2020) ♥♥♥♥
Autor(id): Peter Karvaš, Väino Uibo
Žaanr: draama
Tutvustus: On toime pandud ränk kuritegu. Toimub tunnistajate ülekuulamine. Sellest toimingust
tulevad esile ülekuulatavate totaalselt erinevad
suhtumised, arusaamad ja maailmavaade. Tekib olukord, kus seadus
jääb nende suhtes võimetuks. Ülekuulamisel hakkab domineerima seadus,
mis peidus inimeses endas ja see on veenev.
Hinnang: Väga huvitav valguskujunduslik lahendus kasutada vastupidist valgust. Kui
laualamp põleb on üldvalgus kustunud ja vastupidi. Laualambi ja CD-maki
ühendamiseks laua alla veetud pikenduskaabli rull ei näinud küll kena
välja, aga täitis oma funktsiooni.
Väga värvikad tegelaskujud. Eriti jäid meelde korvpallur ja uurija.
Hea vaheldus tõsiste tükkide vahele.
7. OTPAD - Kuningas Lear - (Haapsalu kultuurikeskus, 18.01.2020) ♥♥♥♥♥
Žaanr: draama
Tutvustus: Kahjuks ei saanud lavastuse kavalehte ning ei leidnud infot ka internetist.
Hinnang: Lavastus eristus teistest abstrakstse lavakujunduse poolet, milles kasutati
väga palju papist kujukesi ning ülimalt eri funktsioonides kasutatavat
metallist konstruktsioone.
Helikujundus polnud pelgalt ühest stseenist teise ülemineku
markeerimiseks vaid ka info edasi andmiseks. Kohati oli heli publikule
liiga vali, samas jäi mulje, et näitlejad ise ei kuulnud alati seda, kuna
kippusid selle sisse rääkima enne muusikapala lõppu.
Ainus vene keelne etendus festivalil. Vene temperamenti oli tunda. Eriti
jäi kuninga narri mänginud näitleja.
6. Projekt - Ma olen paks! - (Haapsalu kultuurikeskus, 18.01.2020) ♥♥♥
Autor: Piret Eesmaa
Žaanr: monoetendus
Tutvustus: Autobiograafiline monoetendus tütarlapse võitlustest iseenda ja ühiskonna normidega sellest, mida
peaks sööma, kui palju peaks sporti tegema ja milline võiks olla ideaalne kehakaal.
Hinnang: Mina ei ole selle näidendi sihtgrupp. Samas saan aru, kui aktuaalne see
probleem tänapäeval on ning kui paljusid käsitletud teemad tegelikult
kõnetas. Eks seda näitab seegi, et festivali jooksul polnudki rõdusaali
seni nii palju publikut kogunenud.
Etendust oli üsna ebamugav vaadata, kuna sõnum oli vastikult kole.
Ebamugavust tõstis asjaolu, et kavalehel on info, et tegu on autobibliograafiline. Ise kirjutan, ise mängin nii tõsiste
teemade korral ei tundu hea mõte. Võib-olla oleks mõistlikum kasutada kirjandusliku pseudonüümi.
Tõenäoliselt leidub palju neide ja noormehi, kellele mõjub kirjeldatu
veel hullemini. Õnneks jõuti lõpuks ikkagi ka teadmiseni, et selle
pseudoprobleemiga ei tasu liialt ennast närvi ajada.
Kohati ei jõudnud tekst publikusse. Kohati oli tunda ülenäitlemist ja
liigset teatraalsust.
Naerjaid oli nii naiste kui meeste seas. Arvan, et gümnaasiumides võiks
antud etendust kasutada perekonnaõpetuse materjalina.
5. Tornimäe Tungal - Vandekohus - (Haapsalu kultuurikeskus, 18.01.2020) ♥♥♥♥♥
Autor: Reginald Rose
Žaanr: draama
Tutvustus: R. Rose "12 vihast meest" ainetel. Koos on 12
üksteisele tundmatud isikut - vandekohtunikku, kes
peavad jõudma ühisele otsusele 19 aastase noormehe
suhtes, keda süüdistatakse oma isa tapmises ja keda
süüdimõistmise korral ootab surmanuhtlus. Kuidas
toimub grupi juhtimine, käitumine grupis ning
missuguseid tagajärgi toovad erinevad väärtused -
seda püüame vaatajani tuua.
Hinnang: Tõsine tükk, mille harrastusteatri repertuaari
võtmine on omamoodi kunsttükk. Leida 13 samal
tasemel näitlejat ning panna nad kõik pooleteist
tunniks lavale. Isegi kui mõnel on teksti veidi
vähem, siis tegevust jagub kogu ajaks. Üksteise
jälgimine oli täiesti olemas ning lavastaja oli
sundinud näitlejaid ka päris palju laval edasi
tagasi liikuma.
Tekst ise on mõtlemapanev, mitmekihiline ning pingeline. Kärped, mis
tehtud on ei sega tervikust arusaamist.
4. Must JaAm - Leivi - (Haapsalu kultuurikeskus, 17.01.2020) ♥♥♥♥♥
Autor: Janno Puusepp
Tutvustus: Ma võtan su kaasa – lubad?
Näitan, et maailm on päriselt hea ja tore. Näitan, et on olemas
inimesed, kes ei taha sulle halba vaid armastavad sind täpselt sellisena
nagu sa oled.
Tuled? Lähme!
„Leivi“ – kaemus ühe väikese murtud ja eksinud leevikese sisemusse.
Tema hinge ja ellu.
Kas väikeseid leevikesi saab veel päästa? Kas üldse tohib sellist
üüratut tegu ette võtta ilma, et õrna süütut olendit veel rohkem
vigastaks?
„Leivi“ – siira armastuse lugu.
Etendus on inspireeritud Vassily Sigarevi näidendist.
Hinnang:
Ootasin huviga, kuidas lahendatakse lavastus suurel laval ning kuidas see tundub kaugelt vaadates. Väga hästi mõjus.
Kaks näitlejat täitsid kogu lava ning olid kuuldavad ka kümnendas reas. Ei häirinud see, et raamatud olid kolinud põrandale
ning elektrikilp oli kadunud. Ka kuuldemäng tühja lavaga toimis hästi.
Kollane valgus sobis olustikuga kenasti kokku. Põrandal põlevad lambid tekitasid taas hubasust, ainult kümnendas reas kippusid nad olema
silmade kõrgusel ning nende ere valgus tõmbas tähelepanu liigselt endale. Võib-olla võiks mõelda üles tõstetud laval tagasihoidlike
lambivarjude kasutamisele.
3. Oomerteater - Meie, kangelased - (Haapsalu kultuurikeskus, 17.01.2020) ♥♥♥♥
Autor: Jean-Luc Lagarce
Žaanr: draama
Tutvustus: Ennesõjaaegses Euroopas rändavast näitetrupist kõnelev „Meie,
kangelased" on lugu, milles lootus armastusele ja loominguline kirg on
põimunud teadmatusega ähvardava tuleviku ees. Aga peatuda ei saa, sest
elu peab edasi minema ja järgmises linnas ootab järgmine etendus.
Hinnang:
Räpinas nähtud kramplikus oli kadunud, aga väiksem lava surus tegevuse liialt kokku. Aeg kulus kiiresti.
2. Salme Vallateater - Igavene kapten - (Haapsalu kultuurikeskus, 17.01.2020) ♥♥♥
Autor: Urmas Lennuk
Žaanr: draama
Tutvustus: merelugu, inimeste ja mere lugu Saare maal ...
Hinnang: Päris muljetavaldav lavakujundus paadi, mõrra ja erinevate pakkuude ning
laudadega. Eriti tunnustust väärt on, et enamus lava peal olnud
rämpsust, nagu alguses etendusel öeldi, läks etenduse käigus millekski
kasutusse. Oli näha lavameistri leidlikust ja insenertehnilist mõtlemist.
Kõrgustesse riputatud kalamõrd võis tunduda kunstlikuna, aga samas
tekitas valguskujundus päris huvitavaid visuaale just tänu sellele
elemendile. See, et ta enamuse aja oli värvitud roheliseks ei olnud
tõetruu, aga samas silmale kena vaadata.
Etendus kippus lohisema. Pausid ei kandud ning tempo kippus olema väga
üheülbaline. Näitlejad kippusid alguses olema krambis - hääl ei
kostnud saali, sõnad läksid kaduma ning tekstita tegelased kippusid olema
kivikujud. Mida aeg edasi, seda vabamaks näitlejad said ning individuaalne
mäng paranes. Koostööd kippus veidi väheks jääma.
Tekstis oli päris palju huvitavaid leide nagu näiteks "Torm ei torma".
Samas oli seal ka päris palju küsitavusi.
Näitlejatest tõstaks esile vanaisa rolli mänginud Kalmer Poopuu.
1. Tabivere E.H.K - Kastist välja - (Haapsalu kultuurikeskus, 17.01.2020) ♥♥♥
Autor: Galina Lavrinenko
Žaanr: tragikomöödia
Tutvustus: Alma armukadedus on kõikehaarav! Otsustades jälitada oma meest peitis ta end prügikasti. Aga naine hindas üle oma figuuri
ja jäi sellesse kasti kinni. Tema õnneks läheb sealt mööda naabrinaine Selma. Kunagi minevikus olid nad sõbrannad.
Nagu selgub, siis aastaid tagasi purustas Alma Selma pere, aga Selma on talle selle juba ammu andestanud ja vaatamata
minevikule üritab nüüd almast kastist välja päästa.
Näidend sellest, kuidas inimene jääb tihti, nagu pihtide vahele, kinni oma mõtlemise ja käitumise
stereotüüpidesse, hirmudese, kompleksidesse. Ja ainult andestamine suudab teda sealt vabastada.
Hinnang: Omamoodi huvitav žüsee. Algul tundub pelgalt jandina aga üsna kiiresti
saab selgeks, et prügikasti ronimisel on palju tõsisemad põhjused.
Kohalik valguskujundus sobis väga hästi etendusega kokku. Roheline
prügikast tõusis kuidagi eriti esile.
Esta ei olnud päris veenev selles, et ta kastis kinni on. Ning kastist
välja tulemine oli kuidagi üle ootuste lihtne ja äkiline. Samas selle
käigus esitatud monoloog oli päris veenev.
Olen nõus žürii hinnanguga, et tegemist on väga hea koostööga
näitlejate vahel ning nad võiksid jõudu katsuda veidi tõsisema sisuga
tükkide kallal.