Tartu Tamme Kool

Mõned juhendid seoses automaatse sisukorra tegemisega

Poolitamine ja kriipsud

Üldreeglina on vähem probleeme dokumendi vormistamisel, kui ei poolitata. Vähemalt ei tohiks seda teha nii, et pea iga rea lõpus sisestada miinus ja vajutada enterile. Kui hilisema korrektuuri käigus jääb rida lühemaks või pikemaks, siis järgnev tekst jääb jonnakalt uude lõiku nagu kasutaja soovis. Korrastamiseks tuleks kustutada nii sisestatud kriips kui lõigumärk.

Kui pika sõna keskele sisestada kriips, siis saab arvuti aru, et selle koha pealt võib sõna poolitada ja vajadusel teeb seda. Kui aga ta leiab, et sõna mahub siiski täies pikkuses ühte ritta ära, siis jätab ta kriipsu alles. Nii tekivad keeleliselt imelikud ja kohati lausa väärad sõnad. Ekraanilt on selliseid üleliigseid kriipse tihti keeruline leida, väljatrükis torkavad kohe silma. Teine oht on see, et tegelikult mitte alati ei tohi kriipsu koha pealt poolitada. Näiteks "§-d 12 ja 19". Seepärast tuleb problemaatilistes kohtades kasutada erinevaid kriipse, mis kas lubavad poolitamise või mitte.

Lõigu omaduste seas saab lubada ka automaatse poolitamise aa eestikeelsetes tekstides ei tööta ta alati korrektselt. Kindlsti ei tohiks automaatset poolitamist kasutada pealkirjades.

Kriipsud

Sellest tulenevalt tuleks teada ka järgmisi kriipse
  • poolituskriips või poolituskoht (ctrl+miinus) - arvuti poolitab selle koha pealt kui peab vajalikuks. Kui see kriips ei ole rea viimane sümbol, siis seda ei prindita
  • püsikriips (ctrl+alakriips) - prinditakse alati aga selle koha pealt ei poolitata
  • em-kriips (ctrl+alt+numbrisõrmise -) - m-tähe laiune kriips. Kasutatakse numbrivahemike tähistamiseks (mõlemalt poolt vaheta) ja mõttekriipsuks (mõlemal pool tühik)
  • n-kriips (ctrl+numbrisõrmise -) n-tähe laiune kriips (sobib näiteks negatiivse arvu ees olevaks miinuseks)

Jälle need tühikud

Kui järgida tühikute  reegleid, siis  aegajalt jõuame poolitamisele sarnaaste probleemideni - teisele reale lähevad sõnad või sõnaosad, mis peaksid olema eelmisega koos. Samuti ei tohiks arvuti lisada tihti lisatühikut. Näiteks peaksid ühel real olema number ja tema järel olev ühiku lühend. Kuna aga nende vahel on ka tühik, siis arvuti kasutab seda reavahetuseks. Või siis inimese eesnime lühend ja perekonnanimi peaksid olema ühel real üksteise järel.  Sellisel juhul tuleb kasutada püsitühikut (kasutuses ka terminid kõva tühik või sisetühik; ctrl+shift+tühik). Peidetud sümbolite näitamise vaates on näha väike mullikene (Word) või hallil taustal punktike (LibreOffice). Seob mõlemal pool oleva teksti ühtseks tervikuks - ei poolitata ega lisata lisa tühikut.