Tartu Tamme Kool

Ridade rööpjoondamiseks oskab arvuti lisaks käsitsi klavitatuurilt siesetatud tühikutele lisada tühja ruumi, mille pikkus sõltub sõnade pikkusest - mida lühemad sõnad, seda väiksem vahe. Kui lülitada sisse erimärkide näitamine ( või ctrl+(), siis kasutaja poolt tehtud tühikud märgitakse täpikesega ja arvuti poolt listatud tühjusega). Kui sisestada järjestiku kaks tühikut, siis arvuti lisab rööpjoonduse korral mõlemale tühikule sama palju tühja ruumi juurde ning tulemuseks on inetult suur auk kahe sõna vahel.

Üsna tihti kasutavtakse topelttühikuid selleks, et pealkiri saada lehe keskele. Nähakse palju vaeva, kuid tulu on sellest vähe. Kui hiljem muuta dokumendi üldkujundust (näiteks teksti veerised), siis ei ole selliselt tsentreeritud tekst enam keskel ning selle parandamiseks tuleks kas tühikuid lisada või kustutada. Selleks, et mingi tekst saada lehe (veeru, lahtri) keskele tuleks tühikute asemel kasutada keskjoondust ( või ctrl+E).

Aegajalt kasutatakse topelttühikuid taandrea saamiseks. Juba masinakirja reeglite järgi sellist tegevust ei soositud, kuna on väga lihtne eksida tühikute arvuga ning ühe vajutuse asemel tuleb teha mitu. Ekraanilt ei paista tühikute arvu erinevus silma aga väljatrükil küll. Arutu tühikute sisestamise asemel tuleks tegeleda lõigukujundusega. Saab ju määrata, kui suur vahe lääb kahe lõigu vahele või kui palju on lõigu esimene rida võrreldes ülejäänutega nihutatud.

Selleks, et saada kena kujundusega dokumenti ei tohiks olla kuskil järjestikku rohkem kui üks tühik!

Kui jälgida, kuidas inimene kirjutab käsitsi ja kuidas arvutil, siis jääb tihti silma, et käsikirjas eraldatakse erinevad lauseosad üksteisest lahku aga arvutikirjas kokku. Paberile võib jääda ka imeväike vahe aga see on hoomatav, arvuti väljatrükil tekkib lugemisel raskusi mis sest, et kõik ühesugused tähed on identsed. Tühikute ärajätmisel tekkivad sellised sõnaveidrikud, mille keskel on kirjavahemärgid ning suurtähed. Kui autor loeb välja kaks erinevat sõna, siis arvuti või teine lugeja mitte. Rööpjoonduse korral hakkavad tekkima pikad sõnavahed seetõttu, et arvutil ei ole lisatühikuid kuhugi panna.

Kirjavahemärgid punkt, koma, koolon, semikoolon kuuluvad alati eelmise sõna juurde ja on järgnevast sõnast lahku (ette tühikut ei käi järele aga küll)! Kui kahtled, kas järgarv kirjutada tühikuga või mitte, siis proovi see kirjutada sõnadega. Võrdle kirjapilte 2.veebruar (teineveebruar) ja 2. veebruar (teine veebruar). Sama on ka lühenditega (kuigi moodsal ajal lühendite järel enamasti punkti ei ksutata). Kas O.Luts (OskarLuts) või O. Luts (Oskar Luts)?

Erandid:

• komaga arvud (2,3);
• punktiga arvud ingliskeelses tekstis või pealkirjade nummerduses (2.3);
• kuupäev kujul 02.02.12 (aga 2. veebruar 2012);
• täpne kellaaeg (kujul 12:01 või 12:01:45);
• ebatäpne kellaaeg (12.00);
• lühendid, millel ilma kirjavahemärgita oleks teine tähendus (e.m.a);

Sulu algus käib eelmisest sõnast lahku ja järgneva sõnaga kokku. Sulu lõpp käib eelneva sõnaga kokku. Sulu lõpule järgneb kirjavahemärk või tühik!

Erandid:

• sulu algus eelnevaga või lõpp järgnevaga kokku, kui sulgude mõte on näidata sõnaosa, mis või ka ära jääda: sõnaosa(d), (eba)olulised;
• matemaatilistes tehetes võib üksteisele järgnevad sulud kirjutada eelmistega kokku:
  x=(5+6)-12 või [(a+b)-c]x12
• matemaatilistes tehetes võib loetavuse suurendamiseks kasutada lisatühikuid (oluline on kasutada ühes tekstis ühte stiili):
  x = ( 5 + 6 ) - 12 või või [ ( a + b ) - c ] x 12

Kriipsu ette jajärele tühikute panemine sõltub kontekstist

• liitsõna teise poole puudumine - ees tühikuta järel tühikuga (tekstis peab puuduv sõnaosa kindlasti olema);
• liitsõna esimese poolepuudumine või negatiivne arv - ees tühikuga järel tühikuta (tekstis peab puuduv sõnaosa kindlastiolema);
• sidekriips - mõlemalt poolt tühikuta (võib-olla, saja-aastane);
• mõttekriips - mõlemal pool tühik (arvude vahemikus mõlemal pool ilma). Tegelikult on tegemist pooltõega, mõttekriips peaks olema pikem kui tavaline kriips nn m-kriips (ctrl+alt+numbrisõrmise -).
• miinus märk tehtes - kas mõlemal pool tühik või mõlemal pool ilma vastavalt tehte keerukusele ja üldisele stiilile.