Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvutsutsed on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 629 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žaanri, teatri, mänugkoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestiku välja festivalide lisamiseks. Et kergesti saaks leida need etendused, mis on ühe või teise külastatud festivali programmis. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg. Andmed on sellest samast andmebaasiast, aga juures on ka minu arvamused festivalist.
Soovitusi, milliseid tükke peaksin veel vaatama ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee. Kirjutada võite ka siis, kui olete Tartust autoga minemas (ja samal õhtul naasemas) mõnda huvitavasse mängupaika vaatama etendust, mis selles nimestikus kirjas pole, ning teil on autos vaba koht minusuguse veidriku jaoks.
25.10.2017 - lisatud etenduste pealkirjade filter ja filtritele otsimise võimalus. Erinevate filtritele vahel kontrolle ei ole, seega mitme valiku tegemisel võimalik lihtsalt tulemuseks saada tühi leht, kuna korraga kõiki filtreid rahuldavat tulemust ei ole.
22.07.2018 - parandatud filtrite limiidi viga. Nüüdest peaks olema võimalik üles leida ka kõige esimene etendus, mis andmestikusse kantud. Näitamise järjekorranumbri järele lisatud sulgudesse mitmendana on vastav kanne tehtud. Proovisin teha lehte noortepärasemaks - vaikimisi on arvustused peidus, kliksides pildile pealkirja ees saab arvustused ühekaupa avada. Testige ja andke märku, kas sai parem või mitte.

Filtrid

Aastad: 2008 (51) | 2009 (54) | 2010 (61) | 2011 (42) | 2012 (41) | 2013 (42) | 2014 (45) | 2015 (41) | 2016 (46) | 2017 (44) | 2018 (69) | 2019 (41) | 2020 (29) | 2021 (4) | 2022 (3) | 2023 (13) | 2024 (1) | 2025 (2) | kõik (629)
Tärnid: * (6) | ** (29) | *** (178) | **** (350) | ***** (65)

☟ 1. (629) Ugala ja Valmiera Draamateater - ☞Cosmopolitan - (Ugala, 21.11.2025) ♥♥♥♥

Autor(id): Ott Kilusk
Žaanr: komöödia
Näitlejad: Aarne Soro, Alden Kirss, Eduards Johansons (Valmiera teater), Ieva Puķe (Valmiera teater), Jaanus Johanson (Valmiera teater), Klinta Reinholde (Valmiera teater), Krišjānis Salmiņš (Valmiera teater), Martin Mill, Oleg Titov, Terje Pennie
Tutvustus: Kaut kur pasaules malā, kur horizonts izlēmīgi tiecas pretim Ziemeļpolam, atrodas divas nelielas valstis – Latvija un Igaunija. Tām ir kilometriem gara kopīga robeža un arī jūra ir viena, bet vienam par otru zināms maz. Valodas un paražas ir tik savdabīgas, ka tikai īpaši priviliģētie spēj ieskatīties un saprast katras nācijas domu gaitu.

Kādā jaukā dienā, divi ļoti atšķirīgi cilvēki – Endrjū no Ņujorkas un Germans no Krievijas – dodas uz moteli, kas atrodas uz Igaunijas un Latvijas robežas. Endrjū ir jauns kosmopolīts bez saknēm vai nacionalitātes, tirdzniecības aģents no Rietumiem, savukārt Germans ir izbijis baleta mākslinieks no Austrumiem. Viņi neko nenojauš par otra eksistenci, nezina vietējo valodu vai paražas, un abi slēpj savus patiesos ierašanās mērķus.

24 stundu laikā motelī notiek savādi atgadījumi: satiekas kolorītas personības un četras dažādas valodas, saduras pasaules uzskati un vērtības, slēpti plāni un neizstāstīti stāsti. Pārpratumi un noslēpumi, kas kļūst līdz absurdam komiski.

Stāsta varoņiem ir jāpārvar dažādi kontrasti – dzīve un nāve, būšana kopā un vientulība, piederība un atsvešinātība, izsapņotā un ikdienas dzīve, nacionālā piederība un pasaules pilsonība.

*KOSMOPOLĪTS – cilvēks, kas sevi neuzskata par piederīgu ne pie vienas tautas.

Izrāde notiek latviešu, igauņu, angļu un krievu valodās ar subtitriem latviešu un igauņu valodā.

Izrāde top Eiropas kultūras galvaspilsētas Tartu 2024 programmas ietvaros, sadarbojoties Valmieras teātrim un “Ugala” teātrim Vīlandē.

Kusagil maailma servas, seal kus gloobus otsustavalt Põhjanaba poole kaardub, paiknevad kaks väikest riiki – Eesti ja Läti. Nende piirid kulgevad pikalt koos ja merigi on sama, kuid üksteise toimetamistest ei teata just palju. Ka keeled ja kombed on mõlemal sedavõrd erilised, et nende rahvaste mõtteruumis orienteerumine on vaid üksikute veidrike privileeg.

Ühel kenal päeval reisivad Eesti ja Läti piiril asuvasse motelli kaks väga erinevat inimest – Andrew New Yorgist ja German Venemaalt. Andrew on noor kosmopoliit, ilma juurte ja rahvuseta müügimees läänest, German aga endisest balletiartistist pensionär idast. Nad ei tea mitte midagi üksteise olemasolust, nad ei tunne kohalikke keeli ega kombeid, nad mõlemad varjavad oma tegelikke eesmärke.

Järgneva ööpäeva jooksul arenevad selles motellis kummalised sündmused: seal kohtuvad mitmed värvikad tegelased ja neli erinevat keelt, põrkuvad maailmavaated ja tõekspidamised, varjatud plaanid ja avaldamata lood. Pidev möödarääkimine, üksteise võõristamine, omavaheline mõõduvõtmine ja peidus olevad saladused võtavad koomilised ja absurdsed mõõtmed.

Elu ja surm, koosolemine ja üksindus, juured ja juurtetus, mälu ja mälutus, muinasjutud ja argielu, rahvuskultuur ja kosmopoliitne nutimaailm: need on vastandused, mille ületamisega selle loo tegelastel vaeva tuleb näha.

Lavastus sündis koostöös Valmiera Draamateatriga. “Cosmopolitan” on osa Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammist.
Hinnang: Õnneliku lõpuga muinasjutt kahest eri rahvusest folkloorikoguja lapselapsest ja nende põhjal loodus arvutimudelitest. Palju kliseeks kujunenud nalju eestlaste ja lätlastest, mingid imelikud tantsunumbrid ja suurepärane keelte baabel. Põnevad rollid, jõuline helikujundus.

Lavakujundus vihjas Eesti-Läti vägikaikaveol teemal, kus jäähokit mängitakse ja kus mitte. Minimalistlik - kuna kujundust tuleb vedada pidevalt ühest riigist teise, siis igati mõistlik. Enamuse etendusest häiris punane kuubiku põhi tagalava kohal. Kiiresti saabunud lõpp muidugi seletas tausta ära.

Igav ei hakanud. Kahjuks silmad natuke liialt üleval näitlejate kohal subtiitritel - seda isegi siis, kui keel oli tegelikult arusaadav.

Märkused: Palju õnne sünnipäevaks, Krišjānis!

Väidetavalt on etendus Valmieras 5 minutit lühem. Päris huvitav oleks näha tükki seal saalis ning kogeda, milliste kohtade peal lätlased naeraksid.

☟ 2. (628) Must JaAm - ☞Armastus kolmele, emast rääkimata - (Puurmani mõis, 16.04.2025) ♥♥♥♥♥

Autor(id): Janno Puusepp
Žaanr: farss
Näitlejad: Anne-Mai Tevahi, Priit Öövel, Mikk Sügis
Tutvustus: „Armastus kolmele, emast rääkimata“ viib vaatajad tagasi aega, kus jõukate poissmeestega käisid kaasas muretus, helge tulevik ja isiklikud teenrid. Kartma pidi vaid üht – tunnet, mis läbi ajaloo on vallandanud sõdu ja tekitanud tuhandeid liblikaid.

Hoogne komöödia kahes vaatuses „Armastus kolmele, emast rääkimata“

Ühel hommikul ärkab elunautiv ja muretu poissmees Patrick trotsi täis Maisie kõrval, kes mehe kodust enam vabatahtlikult lahkuda ei taha. Lahti hakkab hargnema kummaline lugu ühe mehe ja naise kohtumisest. Maisie paneb mehe ja ta ustava teenri Mickey täbarasse olukorda, mida ei muuda sugugi lihtsamaks Patricku judinaid tekitav ema ning temaga paratamatult kaasnev pärandus. Valestimõistmised, tundmatud naised, ja muidugi segadused pärandusega võivad luua üllatavalt soodsa pinnase koomilisteks juhtumisteks.

Lavastus jõuab vaatajateni koostöös Puurmani mõisaga. Puurmani mõis (saksa keeles Schloß Talkhof) oli rüütlimõis Kursi kihelkonnas Tartumaal. Mõisakeskuse ja lossi ees on Prantsuse stiilis sümmeetriline mõisapark koos purskkaevu ja alleega. Lossi taga asub imekaunis vabavormiline inglise park. Lossihoone on üks Eesti kaunimaid ja suursugusemaid uusrenessansslosse. Mõisa peahoones tegutseb tänapäeval Puurmani Mõisakool.
Hinnang: Kolm näitlejat, neli tegelast, kaks inimest laval räägivad.

Lavastuse alguses kasutatud figuurkõndimine muusika rütmis tekitab küsimusi, milleks see. Aga mida aeg edasi, seda rohkem on aru saada, et ilma tantsunumbriteta oleks tegu oluliselt vaesema lavastusega.

Osavalalt kasutati ära mängupaika ning publikule ehitatud tribüün andis võimaluse kõigil toimuvat jälgida. Ei suuda korraga meenutada, kas nii kaunites toolides istudes olen varem teatrietendust vaadanud. Ruumi võtavad teised omajagu, aga samas ka jalgadel on tavapärasest rohkem ruumi.

Kõige rohkem tahaks kiita Mikku hästi väljapeetud ja samas emotsionaalse teenri rolli eest. Väga hea mäng kohtades, kus publiku fookus peaks olema teistel tegelastel, aga pilk kisub ikka Miku suunas.

Anne-Mai kehastatud Violeta Cassandra Myrtle Smith ( e. Maisie) oli väga mitmetahuline. Janno poolt loodud väga salapärane tegelaskuju mängib Anne-Mai veel salapärasemaks. Kes tegelikult on Maisie - kullakaevaja, õnneotsija, elu hammasrataste vahele jäänud ning seetõttu mehistunud enese eest võistleja? Igast küljest näidati välja just niipalju, et vaatajas segadust külvata.

Priit suutis ülimalt hästi edasi anda tegelaskuju paanilise hirmu müstilise ema ees. Endale loodud vaimne vangistus oli väga hästi välja mängitud. Laul ja kitarrimäng kajasid üle saali hästi.

Jannole omane ehedust tagaotsiv veidi krabisev helikujundus sobis väga hästi ruumi ja tegevusega kokku. Mängutoosi ja äikse motiivid oli väga head leiud. Kui norida, siis telefoni helin ei olnud usutav. Liialt valju ning liialt valest suunast.

Kokku väga hea näitlejate ansambel ning parajalt riukalik lahtisi otsi jättev tekst. Igaüks saab luua näidendi põhjal oma loo.
Märkused: Järjekordne näide sellest, et 17 aastat tagasi blogile pandud pealkiri on endiselt õige - Urmas ei käi ju teatris. Klassiõde kes olude sunnil pidi eelmisel sajandil minu eest poissi mängima ning mõni aasta hiljem minu osatäitjale mõeldud laused enda tekstiga siduma ei suutnud ära imestada, kuidas mina võisin lapsepõlvemaa äärealadele teatrietendusele sattuda. Ka mina vaevasin päris pikalt pead, kas etenduse toimumiskohale kohaselt mõisaprouaks riietatud kaunitar on klassiõde või mitte. Kuigi viimasest kohtumisest ei olegi nii palju aega möödas.