Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvutsutsed on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 629 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žaanri, teatri, mänugkoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestiku välja festivalide lisamiseks. Et kergesti saaks leida need etendused, mis on ühe või teise külastatud festivali programmis. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg. Andmed on sellest samast andmebaasiast, aga juures on ka minu arvamused festivalist.
Soovitusi, milliseid tükke peaksin veel vaatama ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee. Kirjutada võite ka siis, kui olete Tartust autoga minemas (ja samal õhtul naasemas) mõnda huvitavasse mängupaika vaatama etendust, mis selles nimestikus kirjas pole, ning teil on autos vaba koht minusuguse veidriku jaoks.
25.10.2017 - lisatud etenduste pealkirjade filter ja filtritele otsimise võimalus. Erinevate filtritele vahel kontrolle ei ole, seega mitme valiku tegemisel võimalik lihtsalt tulemuseks saada tühi leht, kuna korraga kõiki filtreid rahuldavat tulemust ei ole.
22.07.2018 - parandatud filtrite limiidi viga. Nüüdest peaks olema võimalik üles leida ka kõige esimene etendus, mis andmestikusse kantud. Näitamise järjekorranumbri järele lisatud sulgudesse mitmendana on vastav kanne tehtud. Proovisin teha lehte noortepärasemaks - vaikimisi on arvustused peidus, kliksides pildile pealkirja ees saab arvustused ühekaupa avada. Testige ja andke märku, kas sai parem või mitte.

Filtrid

Aastad: 2008 (51) | 2009 (54) | 2010 (61) | 2011 (42) | 2012 (41) | 2013 (42) | 2014 (45) | 2015 (41) | 2016 (46) | 2017 (44) | 2018 (69) | 2019 (41) | 2020 (29) | 2021 (4) | 2022 (3) | 2023 (13) | 2024 (1) | 2025 (2) | kõik (629)
Tärnid: * (6) | ** (29) | *** (178) | **** (350) | ***** (65)

☟ 1. (106) Vanemuine - ☞Kuningas Richard III - (Sadamateater, 03.01.2010) ♥♥♥♥

Autor(id): William Shakespeare
Žaanr: tragöödia
Näitlejad: Jüri Lumiste, Marika Barabanštšikova, Merle Jääger, Kais Adlas, Maria Soomets, Maarja Mitt, Riho Kütsar, Ao Peep, Aivar Tommingas, Margus Jaanovits, Hannes Kaljujärv, Raivo Adlas, Ott Sepp, Toomas Täht (Augsburgi Linnateater), Martin Kõiv, Tarmo Tagamets (Võru Linnateater), Markus Luik, Tanel Jonas, Leino Rei, Alo Kurvits
Tutvustus: Muidugi on see lugu Kuningas Richard Kolmandast, kes valitses Inglismaal aastatel 1452-1485. Viimasest Yorki suguvõsa kuningast. Viimasest Inglismaa kuningast, kes langes lahinguväljal. Kuningast, kelle teed troonile palistasid laipade read ja verised võimuintriigid.

See on lugu kuningast, kelle tapakirve all langesid naised ja mehed, vennad ja vastased, süüdi ja süütud troonipärijad. Kuningast, kellest kirjutas tragöödia William Shakespeare tõenäoliselt 1591. aastal. Poleks, aga mõtet elustada sedavõrd ammu elanud kuninga elulugu, kui me ei märkaks otse tänasesse jooksvaid paralleele ja sõlmküsimusi. Kuidas saab kuningaks tõusta ebardlik türann? Mida teeb võim inimesega? Selles on küsimus. Richard Kolmanda lugu jõuab Vanemuise lavale esimest korda. Esimest korda Eesti teatriloos toob Shakespeare’i näidendi lavale lavastaja Shakespeare’i kodumaalt.
Hinnang: Istet võttes ja saalis ringi vaadates jääb silma palju helkivat metalli ja seinal kettide otsas rippuvad konksud. Selge, kuna on tegemist vana tragöödiaga, siis peab olema koht, kuhu päid riputada. Kõlab kolmas kell - metallipinda suurendatakse veelgi. Tumedast nurgast ilmub välja Lumiste ja loeb monoloogi päikesest - kavaleht oli hoiatanud, et selle sõnamängu taga on peidus kuningas Edvard IV lipp.

Ja siis kisub asiimelikuks. Lavale tulevad üksteise järel korralikus peoülikonnas mehed sallid kaelas. Ei ühtegi viidet tegevuse toimumise ajale. Järjekordne tükk kus minevik ja olevik proovitakse kokku vispeldada. Nagu hiljem selgub sümboliseerivad sallid hingi, mis peade asemel varem kirjeldatud konksude otsa lähevad.

Mingil hetkel saab näiden hoo sisse ja intriigid elavad oma elu ning kõik lõppeb lahinguga milles Richard sureb. Tõsi vahepeale jääb palju tõsise sisuga monolooge ja dialooge, aga nende sisu jätan vaatajate avastada.

Asi keerab imelikuks peale lahingu lõppu. Millegipärast on vaja näitlejatel sõjamunder ja -saapad seljast võtta, kõige nähtavamale kohale visata ja siis võõras keeles laulma hakata. Mida lauldakse, mis keeles lauldakse ja miks lauldakse jäi minu jaoks arusaamatuks.

Aga kokkuvõttes ei olnud tükil väga vigagi traagilisest sisust ja kaasaegsest rõivastusest hoolimata.