Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvutsutsed on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 629 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žaanri, teatri, mänugkoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestiku välja festivalide lisamiseks. Et kergesti saaks leida need etendused, mis on ühe või teise külastatud festivali programmis. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg. Andmed on sellest samast andmebaasiast, aga juures on ka minu arvamused festivalist.
Soovitusi, milliseid tükke peaksin veel vaatama ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee. Kirjutada võite ka siis, kui olete Tartust autoga minemas (ja samal õhtul naasemas) mõnda huvitavasse mängupaika vaatama etendust, mis selles nimestikus kirjas pole, ning teil on autos vaba koht minusuguse veidriku jaoks.
25.10.2017 - lisatud etenduste pealkirjade filter ja filtritele otsimise võimalus. Erinevate filtritele vahel kontrolle ei ole, seega mitme valiku tegemisel võimalik lihtsalt tulemuseks saada tühi leht, kuna korraga kõiki filtreid rahuldavat tulemust ei ole.
22.07.2018 - parandatud filtrite limiidi viga. Nüüdest peaks olema võimalik üles leida ka kõige esimene etendus, mis andmestikusse kantud. Näitamise järjekorranumbri järele lisatud sulgudesse mitmendana on vastav kanne tehtud. Proovisin teha lehte noortepärasemaks - vaikimisi on arvustused peidus, kliksides pildile pealkirja ees saab arvustused ühekaupa avada. Testige ja andke märku, kas sai parem või mitte.

Filtrid

Aastad: 2008 (51) | 2009 (54) | 2010 (61) | 2011 (42) | 2012 (41) | 2013 (42) | 2014 (45) | 2015 (41) | 2016 (46) | 2017 (44) | 2018 (69) | 2019 (41) | 2020 (29) | 2021 (4) | 2022 (3) | 2023 (13) | 2024 (1) | 2025 (2) | kõik (629)
Tärnid: * (6) | ** (29) | *** (178) | **** (350) | ***** (65)

1. (162) Vana Baskini Teater - Valedetektor - (Vanemuise väike maja, 07.12.2010) ♥♥♥

Autor(id): Vassili Sigarev
Žaanr: komöödia
Näitlejad: Merle Jääger, Egon Nuter, Andres Lepik
Tutvustus: Näidendi autor Vassili Sigarev on ütelnud: "Ma püüan oma teostes mitte öelda seda, millest need räägivad. Las publik ise otsustab.” Ärgem siis meiegi hakakem siinkohal "Valedetektorit” ümber jutustama. Ütleme vaid, et tegelasi on kolm: naine, mees ja hüpnotisöör. Viimase on kohale kutsunud naine, et too hüpnoosi abil selgitaks välja, kuhu mees joomase peaga palgaraha peitis, nii et isegi ei mäleta. Ja hüpnoos toobki lagedale palju huvitavat nii mehe kui naise väikestest ja suurtest valedest ning teineteise eest varjatud minevikust. Mida, aga autor tükiga tegelikult öelda on tahtnud, seda peab teatrivaataja ise otsustama.

Vassili Sigarev on kaasaegse vene dramaturgia noorema põlvkonna (sünd: 11.01.1977) viljakamaid, värvikamaid ja rahvusvaheliselt tuntumaid esindajaid. Juba 2002. aastal pälvis tema näidend "Plastiliin”, mis tuli lavale Londonis Royal Court Theatre'is, lubavaima noore dramaturgi auhinna. Pärast seda on samas teatris paariaastaste vaheaegade järel lavale jõudnud mitmed tema näidendid. Praeguseks on Vassili Sigarev kirjutanud üle kahekümne lavateaose, millest õige mitut mängitakse nii siin- kui sealpool ookeani. Enim mängitud on juba nimetatud "Plastiliin”,, aga ka "Gupi","Must piim”, "Ahasverus” ja "Lepatriinu”. Ka eesti teatrivaatajale ei tohiks Sigarevi nimi võõras olla: 2006. aastal lavastas Erkki Aule Rakvere Teatris tema tragikomöödia "Gupi” ja aasta hiljem Raivo Adlas Tartus harrastajatega sama tüki. Ka filmifriikidele ütleb Sigarevi nimi nii mõndagi – 2009. aasta PÖFF-il linastus tema autorifilm "Hundikutsikas”, mis sai kinosõprade vaimustuse osaliseks.
Hinnang: I vaatus - vene korter, mölapidamutusega perenaine ja tema tuhvlialune mees. Võõrkehaks hüpnotisöör, kes ei tea kuhu astuda, kuhu istuda. Publik tegeleb pidevalt otsustemisega, millest Sirgarevi tükk räägib. Eriti neil harvadel kordadel, kui Nuteri mängitud Borisil õnestub suu lühivastusteks lahti teha. Kui itsitada millegi üle ei ole, siis igavleb. Kui huvitavaks kipub minema, langeb eesriie.

II vaatus - algab jõuliselt keerates tavaelult läbi naiselike liialduste utoopa valdkonda - väevõimuga suudetakse naine vaikima sundida. Siis tekkib ka meesele ruumi mängimisele ning säramisele. Kuigi tegelikult jäävad nemad ju nüüdki latrava naise hallideks varjudeks.

Et mitte kirjutada kolmandat vaatust otsustab autor tekitada õnneliku lõpu võimaluse, delegeerides otsustamise jälle publiku õlule.

Lavakujundus realistlik, mitte liialt peenutsev, aga samas ka mitte liiga lihtne. Samas lavaruumis saaks mängida veel palju erinevaid näidendeid.

Valguskujundus lihtne ja külateatrilik. Algusesse ja lõppu kujundati paar valgusüleminekut külma valge valgusega, ülejäänud aja võis valgustaja vabalt teed või kohvi juua, kuna valgus on staatiline.

Kui esimese vaatuse järel tekkis kiusatus ära minna, siis kokkuvõttes oli päris hea kahetunnine meelelahutus.