Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvutsutsed on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 629 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žaanri, teatri, mänugkoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestiku välja festivalide lisamiseks. Et kergesti saaks leida need etendused, mis on ühe või teise külastatud festivali programmis. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg. Andmed on sellest samast andmebaasiast, aga juures on ka minu arvamused festivalist.
Soovitusi, milliseid tükke peaksin veel vaatama ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee. Kirjutada võite ka siis, kui olete Tartust autoga minemas (ja samal õhtul naasemas) mõnda huvitavasse mängupaika vaatama etendust, mis selles nimestikus kirjas pole, ning teil on autos vaba koht minusuguse veidriku jaoks.
25.10.2017 - lisatud etenduste pealkirjade filter ja filtritele otsimise võimalus. Erinevate filtritele vahel kontrolle ei ole, seega mitme valiku tegemisel võimalik lihtsalt tulemuseks saada tühi leht, kuna korraga kõiki filtreid rahuldavat tulemust ei ole.
22.07.2018 - parandatud filtrite limiidi viga. Nüüdest peaks olema võimalik üles leida ka kõige esimene etendus, mis andmestikusse kantud. Näitamise järjekorranumbri järele lisatud sulgudesse mitmendana on vastav kanne tehtud. Proovisin teha lehte noortepärasemaks - vaikimisi on arvustused peidus, kliksides pildile pealkirja ees saab arvustused ühekaupa avada. Testige ja andke märku, kas sai parem või mitte.

Filtrid

Aastad: 2008 (51) | 2009 (54) | 2010 (61) | 2011 (42) | 2012 (41) | 2013 (42) | 2014 (45) | 2015 (41) | 2016 (46) | 2017 (44) | 2018 (69) | 2019 (41) | 2020 (29) | 2021 (4) | 2022 (3) | 2023 (13) | 2024 (1) | 2025 (2) | kõik (629)
Tärnid: * (6) | ** (29) | *** (178) | **** (350) | ***** (65)

☟ 1. (224) Ugala - ☞Mee hind - (Sadamateater, 04.09.2012) ♥♥♥

Autor(id): Ott Aardam
Žaanr: draama
Näitlejad: Tanel Ingi, Meelis Rämmeld, Aarne Soro, Martin Mill
Tutvustus: Mõnikord on selline tunne, isegi siis, kui kõik on korras, isegi siis, kui ilm on ilus, kui tööpäev on selja taga, isegi siis, kui lapsed mängivad kõrvaltoas, isegi siis võib ta ligi hiilida, selline... selline rumal... tunne või... ei tea, kas see on teistel ka nii... tahaks teada... kangesti tahaks..., aga see on nagu mesilastaruga, tahaks näha, kuidas nad seal sees elavad ja toimetavad, võib ju lennuavast sisse piiluda,, aga midagi ei näe - pime ja halvemal juhul võid nõelata saada. Aga kui olekski mõni taru seest valgustatud, kas siis prožektoriga nagu teatris või taskulambiga, siis, ma arvan, näeks seal hoopis midagi muud, kui ootasid-, aga see oleks ju... äkki ajaks hoopis naerma, see oleks ju väga hea.
Hinnang: Algus- ja lõpumuusika häirivalt valju. Väga aeglane tempo. Tõsi eks sisu rõhutamine nõudis tempo kunstliku allatoomist. Kiiremas tempos oleks see hoopis teine lugu. Ei või lõpuni kindel olla, et parem.

Liblika idee oli tore. Kui see kogemata nii juhtus, siis on hea näide näitleja rollist ja meisterlikkusest näha enda ümber teisi ning elada üdini etenduse sisse. Kui idee tuli lavastajalt, siis selle elluviimiseks oli ikkagi näitlejat vaja.

Tagantjärele küsimus, millises ajas toimub tegevus: kas minevikus, olevikus või tulevikus. Üheks küla ajaviitemänguks on saanud pimesi tooreste kartulite söömine ja ära arvamine, mis sortidega on tegemist. See ju viitaks minevikule, siis viitsiti jamada paljude erinevate sortide kasvatamisega. Nüüd kipub väikestest taludest kartulikasvatus üldse välja surema. Varajase ärkaja elektrikokkuhoiu monoloog viitab, aga tulevikule, kui elekter on jõudnud juba vabaturule minna ning konkurents öise ning päevase elektrihinna vahe suureks viib. Majade sisemuste ümberrehitamine ja pööningute kasutamisele võtmine kipub olema oleviku teema. Tihti ei vaadata, kas sein on kandev või mitte, lihtsalt hetke ajel korraldatakse elamist ümber.

Etendus esitati Balti Teatri Festivali kavasse. Kas sellist Eestit tahetigi naaberrriikidele näidata. Maaelu hääbumine ja linnastumine on küll aktuaalsed, kuid sisemas tahaks tulevikku siiski näha veidi helgemates toonides. Kui ahvatlevad suurlinna tuled ka ei oleks, oleks hea, kui kõigil jääks alles side maa ja loodusega. Mis sest, et igapäevase kiirustamise käigus kipume üha tihedamini leidma end katkise meepurgi ääres - nii kerge on teiste töö ja vaev muuta tühiseks. Et õiglane mee hind aitaks kodumaistel mesinikel ära elada ning ebaausas konkurensis ei asenduks talvine maius võõrsil kasvavatelt õitelt korjatud ollusega või mis veel hullem suhkrulahusega.