Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvutsutsed on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 629 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žaanri, teatri, mänugkoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestiku välja festivalide lisamiseks. Et kergesti saaks leida need etendused, mis on ühe või teise külastatud festivali programmis. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg. Andmed on sellest samast andmebaasiast, aga juures on ka minu arvamused festivalist.
Soovitusi, milliseid tükke peaksin veel vaatama ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee. Kirjutada võite ka siis, kui olete Tartust autoga minemas (ja samal õhtul naasemas) mõnda huvitavasse mängupaika vaatama etendust, mis selles nimestikus kirjas pole, ning teil on autos vaba koht minusuguse veidriku jaoks.
25.10.2017 - lisatud etenduste pealkirjade filter ja filtritele otsimise võimalus. Erinevate filtritele vahel kontrolle ei ole, seega mitme valiku tegemisel võimalik lihtsalt tulemuseks saada tühi leht, kuna korraga kõiki filtreid rahuldavat tulemust ei ole.
22.07.2018 - parandatud filtrite limiidi viga. Nüüdest peaks olema võimalik üles leida ka kõige esimene etendus, mis andmestikusse kantud. Näitamise järjekorranumbri järele lisatud sulgudesse mitmendana on vastav kanne tehtud. Proovisin teha lehte noortepärasemaks - vaikimisi on arvustused peidus, kliksides pildile pealkirja ees saab arvustused ühekaupa avada. Testige ja andke märku, kas sai parem või mitte.

Filtrid

Aastad: 2008 (51) | 2009 (54) | 2010 (61) | 2011 (42) | 2012 (41) | 2013 (42) | 2014 (45) | 2015 (41) | 2016 (46) | 2017 (44) | 2018 (69) | 2019 (41) | 2020 (29) | 2021 (4) | 2022 (3) | 2023 (13) | 2024 (1) | 2025 (2) | kõik (629)
Tärnid: * (6) | ** (29) | *** (178) | **** (350) | ***** (65)

☟ 1. (240) Vanemuine - ☞Haldjakuninganna - (Sadamateater, 09.11.2012) ♥♥♥♥

Autor(id): Henry Purcell
Žaanr: ooper
Näitlejad: Alla Popova, Pirjo Püvi, Merle Jalakas, Karmen Puis, Maria Kallaste, Mati Turi, Simo Breede, Märt Jakobson, Maarja Mitt, Maarius Pärn, Tanel Jonas, Markus Luik, Robert Annus, Julia Kaškovskaja, Laura Quin, Janek Savolainen
Tutvustus: William Shakespeare´i „Suveöö unenäo“ ainetel kirjutatud ooperi esiettekanne toimus Londonis 1692. Helilooja suri kolm aastat hiljem ning partituur läks kaduma. See taasavastati alles 20.sajandi alguses, mil hakkas kasvama huvi barokkmuusika vastu. „Haldjakuninganna“ on nn. semi-ooper, mis tähendab, et Purcell pole mitte Shakespeare´i komöödiat muusikasse pannud, vaid originaalteksti vahele muusika kirjutanud.

"Purcelli „Haldjakuninganna“ on kontseptuaalse barokkteatri briljantne ning mõistatuslik näide. Selle ilu ja saladused moodustasid algselt ühe osa kolossaalsest õukonnaetendusest. Ooperi muinasjutulised, lihtsameelsed ja targad tegelaskujud ei kiirusta oma eesmärkide ning kavatsuste paljastamisega. Purcelli meloodiate kui kalliskividega kaunistatuna vaatlevad nad Shakespeare’i „Suveöö unenägu“, lisavad sellele oma märkusi ja teevad sellest oma järeldusi. Me võime üksnes arvata, mida kõik need lood, sõnad ja helid 400 aastat tagasi tähendasid. Tahtmine lavastada seda ooperit tänapäeval nõuab aga tervet võtmekimpu selle labürindi arvutute uste avamiseks. Mina läksin neid võtmeid otsima masinate ja absurdse mehaanika maailma. Siin see on: kineetiline ja kontseptuaalne „Haldjakuninganna“, mis õpetab meid mitte kartma Shakespeare’i loomingut."
Hinnang: Enne etendust arutasid kaks daami, miks on ooper Sadamateatris aga mitte Vanemuise väikses majas. Mahub sinna ju vähem publikut, akustika on teistsugune.

Vastus sellele küsimusele saabus üsna kähku: Vanemuine kasutas ära kõik oma kolme suuna (ooper, ballett ja sõnalavastus) tugevused ning sadamateatri eripärad ja tulemuseks on midagi eriskummalist. Arvan, et igaüks leidis etenduses kaks vastanduvat külge meeldiv ja ebameeldiv. Kes tahtis nautis mõningate sõnateatri kolinatega vürtsitatud ooperiaariat (sõnadest kahjuks aru ei saanud, kuigi tõlge oli seinal), teine orkestrimuusika saatel lauljate kõõrutamisest häiritud "tavateatri" näitlejate meeletut koostööd, või siis muusikute esitust üleval ühe kõrva ääres. Ning kindlasti oli ka neid, kes ei saanud oma silmi kõikvõimalikest paarist redelist, toolist ja ratastest ehitatud masinatest. Kellel laval (loe põrandal) toimuvast kõrini, sai vaadata tavatult kõrgekle ja avalikule kohale paigutatud orkestrit. Tõsi, siit jäi ka silma kui ebaühtlaselt on helilooja jaganud koormuse erinevate pillirühmade vahel. Mõni pillimees haigutas pool tundi kui enda partiid mängida sai. Aga ilma selleta oleks kõlapilt vaeslapseks jäänud. ei julge lubada, et tõsihingelised balleti ausajad siit tükist endale midagi leidsid, aga plastilist liikumist oli päris parasjagu.

Ega Shaksepare sügavmõtteline sisu kohale ei jõua nii palju erinevaid tegevusi hakivad selle tükkideks. Aga mõned tükid sobituvad väga hästi kokku.

Masinavärk oli vägev ja annab nii mõnelegile tehnikamuuseumile silmad ette. Eriti nauditav oli vaadata, kudas samadest elementidest valmisid otse vaataja silme all erinevad montstrumid lauljate piinamiseks. Ise ei oleks tathnud küll nende nahas olla. Eriti tahaks kiita naisi, et nad kõige nende tehniliste lahendustega nii osavalt hakkama said. Kõrvaltvaatajana jäi mulje nagu nad kodus muud ei teegi, kui ronivad mööda redeleid ja monteerivad kõiksugu vidinaid.

Nii huvitav kui see ka ei ole - ooper mulle ei meeldi, aga kui kohale jõuan, siis jagan tärne heldemalt kui muusikalidele, mis mulle väga meeldivad.
Märkused: Viimane etendus