Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvutsutsed on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 629 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žaanri, teatri, mänugkoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestiku välja festivalide lisamiseks. Et kergesti saaks leida need etendused, mis on ühe või teise külastatud festivali programmis. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg. Andmed on sellest samast andmebaasiast, aga juures on ka minu arvamused festivalist.
Soovitusi, milliseid tükke peaksin veel vaatama ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee. Kirjutada võite ka siis, kui olete Tartust autoga minemas (ja samal õhtul naasemas) mõnda huvitavasse mängupaika vaatama etendust, mis selles nimestikus kirjas pole, ning teil on autos vaba koht minusuguse veidriku jaoks.
25.10.2017 - lisatud etenduste pealkirjade filter ja filtritele otsimise võimalus. Erinevate filtritele vahel kontrolle ei ole, seega mitme valiku tegemisel võimalik lihtsalt tulemuseks saada tühi leht, kuna korraga kõiki filtreid rahuldavat tulemust ei ole.
22.07.2018 - parandatud filtrite limiidi viga. Nüüdest peaks olema võimalik üles leida ka kõige esimene etendus, mis andmestikusse kantud. Näitamise järjekorranumbri järele lisatud sulgudesse mitmendana on vastav kanne tehtud. Proovisin teha lehte noortepärasemaks - vaikimisi on arvustused peidus, kliksides pildile pealkirja ees saab arvustused ühekaupa avada. Testige ja andke märku, kas sai parem või mitte.

Filtrid

Aastad: 2008 (51) | 2009 (54) | 2010 (61) | 2011 (42) | 2012 (41) | 2013 (42) | 2014 (45) | 2015 (41) | 2016 (46) | 2017 (44) | 2018 (69) | 2019 (41) | 2020 (29) | 2021 (4) | 2022 (3) | 2023 (13) | 2024 (1) | 2025 (2) | kõik (629)
Tärnid: * (6) | ** (29) | *** (178) | **** (350) | ***** (65)

☟ 1. (246) Vilde Teater - ☞Ülem-Austria - (Pepleri 27, 02.12.2012) ♥♥♥♥

Autor(id): Franz Xaver Kroetz
Näitlejad: Oleg Želudkov, Piret Kuub, Dljara Jakovleva, Sven Paulus, Richard Naar, Suzanna Golovko, Juri Seredenko, Peeter Piiri
Tutvustus: Kujutage endale ette olukorda, kus kaks inimest, mees ja naine on sattunud kokku elama, erilist armastust nende vahel, aga pole. Kaks aastat on koos oldud, tuleks juba ammu lahku minna, kumbki, aga ei suuda sellest isegi mitte mõtelda, veel vähem ära teha. Ja nii nad vaikselt edasi elavad. Mees käib tehases tööl laialivedajana, naine on müügiosakonnas. Nad justkui räägivad omavahel õhtuti peale tööd, vaatavad justkui koos telekat, teevad justkui seksi. Neil on ühine tutvusringkond, kellele püüdlikult üritatatakse jätta head muljet. Nad justkui unistavad koos mingitest ühistest asjadest, selle välise koore all lõõmab mõlemas üha süvenev rahulolematus. Kumbki inimene pole oma olukorraga rahul,, aga kumbki ei suuda midagi ette ka võtta. Taolises pingelises suluseisus toimub järsk sündmus – naine jääb lapseootele.

Austria kirjaniku Frantz Xaver Kroetzi 70-ndate aaste alguses kirjutatud näidendi „Ülem-Austria” põhjal valminud lavastuse keskseteks mõisteteks ongi nihestatus, rahulolematus ja ebakõlalisus. Nihestatuse tunnet peab süvendama asjaolu, et näidendi peategelased on laval asetatud keset filmivõtteid. Näitlejad ütlevad oma teksti, kaamera salvestab nende näoilmeid, mida vaataja saab kohapeal ka näha. Teleriekraanil nähtavat filmireaalsust lõhub laval toimuv filmimisereaalsus. Tekkiv võõritusmoment resoneerub lavastuse kesksete märksõnadega ja näitlejate vahel valitseva psühholoogilise pingega.

Kroetzi teksti on ka varem eesti keeles lavastatatud, kuid kui eelnevad lavastused rõhusid pigem olmelisusele ja sotsiaalsusele, siis praegu on suund pigem psühholoogilisusele ja esteetilise vormi abstraheerimisele.
Hinnang: Lumesadumängis väikse vimka ja seetõttu täiiesti ootamatult leidsin pool tundi enne Vilde teatri esietendust Pepleri 27 saalis dilemma ees, kuhu istuda. Kas läbimatu kivimüür jääb või kaob. Kahel pool paiknevad televiisorid tuletasid meelde Londonis nähtud etendust Avenue Q, kus tagumiste ridade jaoks olid paigaldatud televiisorid selleks, et näha tegevust nurga taga. Aga seda, mis tegelikult toimuma hakkab oli raske ära arvata.

Seega, kuhu siis seekord teatri asemel sattusin? Pariisi tänava kohvikusse, kuna prantsusepärased viisid täitsid peaaegu kogu saalis veedetud aja. Või filmivõtetele?

Teine Vilde teatri lavastus, kus keegi räägib (seekord siis mees ja naine) ning ülejäänud on enamuse aja vait (tõsi seekord täideti vahepausid nende venekeelse tekstiga), aga samas on olulisem taustajõudude tegevus kui peategelaste jutt. Kui lõigata tükist peategelased välja nagu kaameramees seda teha püüdis, siis jääb alles üks üsna tavaline kahe korterinaabri igapäeluelu. Aga kõrvalt tulid detailid, mis teevad etenduse huvitavaks.

Pea katmematu muusika muutus mõnes kohas häirivaks, aga üldiselt oli ta hästi tasakaalus laval toimuvaga ja ei matnud enda alla teksti.

Tehniliselt arvestades publiku hulka oleks võinud esimene pingirida kaugemal või siis televiisorid kõrgemal olla. Natuke keeruliseks kujunes tervikpildi saamine. Vaheajaks oleks võinud lisavalguse maha võtta ning klapp pidanuks antud fookuskauguselt väikem olema, aga muidu kõik kenasti paigas.

Kui peaksin valima parima näiitleja, siis minu hääle saaks neiu punase nokamütsiga. Kahjuks rollijaotustega kavalehte ei jagatud ning teatri kodulehel poolte osalejate kohta info puudub, seega nime peab küsima kellegilt teiselt.
Märkused: Esietendus