Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvustused on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 630 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žanri, teatri, mängukoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestikku festivalide välja, et leiaks kergesti ühe või teise külastatud festivali programmis olnud etendused. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg.
Soovitusi, milliseid tükke veel vaatama peaksin, ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee.
Arvustused on vaikimisi peidus. Pealkirja ees olevale käele klõpsates saab arvustuse ühekaupa avada.

Filtrid

Aastad: kõik (630) | 2026 (1) | 2025 (2) | 2024 (1) | 2023 (13) | 2022 (3) | 2021 (4) | 2020 (29) | 2019 (41) | 2018 (69) | 2017 (44) | 2016 (46) | 2015 (41) | 2014 (45) | 2013 (42) | 2012 (41) | 2011 (42) | 2010 (61) | 2009 (54) | 2008 (51)
Tärnid: ♥ (6) | ♥♥ (29) | ♥♥♥ (178) | ♥♥♥♥ (351) | ♥♥♥♥♥ (65)

☟ 1. (258) Vanemuine - ☞Musta pori näkku - (Vanemuise suur maja, 28.03.2013) ♥♥♥

Autor(id): Mihkel Raud
Žanr: mokumentaalne talkshow lauludega
Näitlejad: Andres Mähar, Martin Kõiv, Ott Sepp, Kais Adlas, Riho Kütsar, Margus Jaanovits, Priit Strandberg, Marianne Kütt
Tutvustus: „Täisväärtuslikuks eksistentsiks vajab üks korralik rahvas referendumil heakskiidetud põhiseadust. Ta vajab vähemalt viit erinevat juustusorti lähimas Selveris ja iga kuu elukaaslast vahetavat allilma autoriteeti klantsajakirjade esikaantel. Ning ükskõik kuivõrd too täisväärtuslikult eksisteeriv rahvas seda ka tunnistada ei taha, vajab ta müüte ja legende alkoholiprobleemidest räsitud, elu ja surma piiril pendeldavatest popstaaridest, kes ühel päeval staadionitäie publikut psühhoosi äärele tõukavad ning järgmisel juua täis peaga toidupoest autoga koju sõites mentidele vahele jäävad.“/…/

„Mina ei kahetse tagantjärele küll midagi. Peaaegu mitte midagi.“

/M.Raud/

Esietendus 10. novembril 2012 Vanemuise suures majas

*Seletuseks sõnale mokumentaalne - mokumentaarium ehk libadokumentaal *(inglise keeles mockumentary) koosneb sõnadest pilkama /mock/ ja *dokumentaal /documentary/. "Mokumentaalsus" märgib meediavormi, kus *dokumentaalsuse muljet jättes räägitakse asjadest looval ja täiesti *mittedokumentaalsel moel.
Hinnang: Etendus algas väikese jalutuskäiguga ümber saali, kuna kohanäitaja ei olnud endale selgeks teinud lavastuse saaliplaani. Mingil hetkel tekkis juba tunne, et saali ei lastagi - mõlemalt poolt tuleb viisakus palve minna teisele poole. Teisel neiul oli õigus, tema poolt tõesti otse kohale ei jõudnud. Samas põranda viimase rea keskmine koht oli tõenäoliselt parim etenduse visuaalsete effektide jälgimiseks. Need, kes harjumuslikult valisid koha esimesse viide ritta jäid nii mõnestki visuaalist ilma.

Paralleelselt käis kolm erinevat etendust: enesealetsev avalikus kohas urineerimise lugude ümber käiv draama, pausidega bipolaarne rockmuusikal ning nüansiderohke perfomance liikuvate piltide ja valgusega. Esimesed kaks olid üsna igavad ja laialivalguvad, kolmas elas täiesti oma elu ja ei käinud kahe eelnevaga kokku, aga hoidis samas üleval ning meele värske.

Erinevate inimeste parodeerimine käis üle kivide ja kändude. Oli väga säravaid hetki, aga siis vajus kiiresti tagasi keskpärasuse rööpasse. Uute tegelaskujude sissetulekud olid hästi läbi mõeldud, aga siis jäeti nad liialt kauaks loorberitele istuma.

Antud etendus erineb viimase aja etendustest selle poolest, et esimene vaatus on sisutihedam ja vingema kujundusega kui teine. Enamus arsenalist kasutati enne vaheaega ära ja pärastiseks jäi vaid veerand tunni jagu pinget ja plaksutamist väärt etteasteid.