Autor(id): Tiina Tauraite
Žanr: monoetendus
Näitlejad: Tiina Tauraite
Tutvustus: Tiina Tauraite traktor
ehk lugu sellest, kuidas minust sai põllumees
"2012. aasta suvel täitus minu kauaaegne unistus - sain Olustvere Teenindus-
ja Maamajanduskoolist põllumajandustöötaja diplomi ehk lihtsamalt öeldes
põllumehepaberid. See imestas nii mind kui ümbritsevaid, olen ju 15 aastat
tegutsenud näitlejana. Kui Anu Lamp palus mul sügisel Draamafestivali raames
üles astuda millegi lõbusaga, tekkiski idee rääkida õpingutest laiemale
üldsusele.
Tänaseks olen kirjutanud kogetust mononäidendi, paljastades tagamaid ja
tagajärgi, tulemuseks lustakas ning eneseirooniline lugu, sellest kuidas
Tiina Tauraite põllumeheks õppis. Publikut võiks see kõnetada eelkõige
unistuste täitumise küljest, sest unistame me kõik ning sisimas loodame ka
unistuste täitumist. Soovin oma lugu jutustades publikule meenutada, et
vahel on senise salaunistuse realiseerumiseks vaja vaid väikest tõuget,
ühtainust sammu. Ja hirm läbikukkumise ees - see käib asja juurde!
Õnn on algajate poolel. Esimest korda olen kirjutanud loo, esimest korda
soovin astuda publiku ette toetava ansamblita ja seda kõike (esimest korda
elus) algaja traktorijuhina. Kõlab nagu hea algus!"
7. juunist jaanipäevani sõidab näitleja Tiina Tauraite traktoril 900 km läbi
Eestimaa ja jõuab ühetekokku seitsmeteistkümnele lavale, et rääkida lugu
kummalistest unistustest ja nende täitmisest -sest kes teine on me õnne
sepp, kui mitte me igaüks ise!-ning anda hoogu tiibadesse igaühele, kes
kunagi soovinud täita mõne hullumeelse unistuse!
Hinnang: Nagu sissejuhatuses lubati on tegemist selle poolest erilise
suveetendusega, et siin ei ei ole suurt palagani. Paar plakatit, üks kuldne
raam ja mõned tonnid roheliseks värvitud rauda ning ongi kogu butafoor ning
dekoratsioon. Enamuse aja oli Tiina ühe koha peal, et heli peamikrofonist
jõuaks saatjani.
Sisule võib vaadata väga mitmest nurgast. Ühelt poolt on tegu suure
enesekiitusega: olen olnud edukas näitleja, ema, iluaednik ja nüüd suudan
taltsutada raudruuna. Tõsi, viimase demonstratsioon jäi poolikuks, kuna
ohutuse huvides kasutati poolsalaja kaskadööri abi.
Teisalt on tegu ühe järjekordse reklaamüritusega: pildile jääb nii
traktoritootja, edasimüüja, kütuseäri, Von Krahli Teater, tekstist käivad
läbi kaks kutsekooli, üks talu ning kaubanduskett.
Kolmandaks oli nostalgilise meeldetuletusega paljude vanemate vaatajate
lapsepõlve maale. Tulgu meelde siis kas naistraktoristide kokkutulekud,
igakevadine kartulipanek, valuvad viljapõllud, potipõllundus või miski muu.
Meeldetuletus, et leib meie laual tuleb kellegi ennastsalgava tööga.
Neljandaks käib väga tugevalt läbi unistamise ja oma unistuste täideviimise
idee. Innustus võtmaks aega enese jaoks maha ja teha midagi täiesti
teistsugust. Õppida juurde mõni uus kogemus, isegi kui sellest tulevas elus
liialt palju kasu ei ole. Enese täiendus ja silmaringi arendamine on väga
oluline läbi kogu elu. Olen mitmel korral imetlenud inimesi, kes
täiskasvanuna on koolitee ette võtnud. Nii lihtne on ollla oma
mugavustsoonis: töö-kodu ja homme sama rada uuesti. Vahest meeldib endalegi
mõttes uhkelda sellega, et olen kündnud, külvanud, kultiveerinud jne. Aga
samas kahvatub see kõik vaadates, kuidas vahepeal tehnika on aranenud -
traktori käivitamiseks ei ole vaja käivitusnööri või kruvikeerajat, teed
juhib GPS jne.
Edu Tiinale järgmise unistuse täitumiseks! See ei loe, et kõrvaltvaatajana
tundub üha enam, et põllumajandus ei toida. Ükskord kui põllu veeres
värskete sirgete künnivagude vahel kohtume, siis räägime tõrtsu ka
teatrijuttu.