Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvustused on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 630 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žanri, teatri, mängukoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestikku festivalide välja, et leiaks kergesti ühe või teise külastatud festivali programmis olnud etendused. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg.
Soovitusi, milliseid tükke veel vaatama peaksin, ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee.
Arvustused on vaikimisi peidus. Pealkirja ees olevale käele klõpsates saab arvustuse ühekaupa avada.

Filtrid

Aastad: kõik (630) | 2026 (1) | 2025 (2) | 2024 (1) | 2023 (13) | 2022 (3) | 2021 (4) | 2020 (29) | 2019 (41) | 2018 (69) | 2017 (44) | 2016 (46) | 2015 (41) | 2014 (45) | 2013 (42) | 2012 (41) | 2011 (42) | 2010 (61) | 2009 (54) | 2008 (51)
Tärnid: ♥ (6) | ♥♥ (29) | ♥♥♥ (178) | ♥♥♥♥ (351) | ♥♥♥♥♥ (65)

☟ 1. (278) VAT Teater - ☞Hea, Paha ja Inetu - (Tartu Uus Teater, 02.09.2013) ♥♥♥♥

Žanr: vestern
Näitlejad: Tanel Saar, Meelis Põdersoo, Ago Soots, Margo Teder, Mart Soo
Tutvustus: Metsikus Läänes seiklevad kolm lindpriid, kelle iga hetk on eluvõitlus. Neile kõigile mängib saatus ette nö. suure noosi. Mõistagi asuvad mehed püüdma ahvatevat eesmärki, mis tõotab ennenägematut rikkust ja vabanemist kõigist päevamuredest. Äärmuslikud tingimused panevad mehed proovile ja joonistuvad välja kolm elurada. Missugune neist Hea, missugune just see – Paha ja missugune lihtsalt Inetu, või kas nii saabki määratleda? Ja kas sel kõigel on üldse tähtsust, kui kuulid vihisevad ja päid mõõdetakse dollaripakkidega? Või millel on tähtsust, kui miski su kõri pitsitab ja see miski pole nali, vaid see on köis? Satiiriline lavastus pakub kaasaelamist karmide meeste mängudele, kindlasti ka muige- ja mõtteainet.

VAT Teatri lavastus toetub itaalia päritolu filmirežissööri Sergio Leone makaronivesternite sarja, nn. Dollaritriloogia, viimasele filmile „Hea, Paha ja Inetu“. Teatriversioon on täiesti iseseisev tervik, mis sündinud lavastaja ja näitlejate koostöös, žanriks minimalistlik satiir. Lavastus on hoogne, stiilne ja ilmekas. Tegevus toimub metsikus läänes. Lindpriidest läänemehi panevad tegutsema kasuhimu, kuulsusejanu, surmahirm. Karmid rändurid kogevad oma teekonnal sõprussuhteid ja reetlikkust. Saatus üllatab neid lõpuks ikka üksindusega.

Dollaritriloogia filmid olid “Peaotäis dollareid” – 1964, “Mõne dollari pärast” ja “Hea, Paha ja Inetu” – mõlemad 1966. Sergio Leone viimaseks filmiks jäi meistriteos “Ükskord Ameerikas” - 1984.

Aare Toikka: "Vestern on väga teatriküllane vorm. Vabadus, ustavus, reetmine, lootus on vesterni teemad. Muidugi on me teatrilugu Leone filmi teemadel satiir, sest kuidas siis muidu. Alguses ma panin talle nimeks kamavestern,, aga pärast koristasin selle kama sealt ära, sest pole vaja vabandada! Sihuke lugu - puhas vestern. Revolvrid, kaabud, kirstud, hobused, higi ja palju pappi... Oi pagan!"

Hinnang: Viis näitlejat ja veidi üle 30 erineva rolli. Elav taustamuusika ja spetsiaalselt etenduseks kirjutatud laululooke. Surnuid on karjakaupa, aga verd ei voola. Isegi suremist ei mängita välja tavapärasel traagilisel viisil vaid lihtsalt langev kaabu.

Kui vaadata etendust Ruumimaagia seisukohalt, siis see on täiesti olemas, kuigi dekoratsioon oli väga minimaalne. Härrad Kotkas ja Lõgismadu, valgusega tekitatud katkus ning veidi müstilist kitarrimuusikat ja tegevus toimubki kõrbes, kaugel linnast. Tõukeratastega ringiahelemisest saab võidukas hobuste kalopp. Saal oli küll enamus aega tossuvinet täis,, aga see lõi etenduseks just paraja atmosfääri.

Koostöö näitlejate vahel sujus väga hästi ning kontakti loomine publikuga ka. Oli näha, et näitlejad olid osalenud tüki loomisel aktiivselt ning väikestest naljadest saadi kokku väga võimas etendus.
Märkused: Väga hea avalöök järjekordsele draamafestivalile.