Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvustused on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 630 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žanri, teatri, mängukoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestikku festivalide välja, et leiaks kergesti ühe või teise külastatud festivali programmis olnud etendused. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg.
Soovitusi, milliseid tükke veel vaatama peaksin, ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee.
Arvustused on vaikimisi peidus. Pealkirja ees olevale käele klõpsates saab arvustuse ühekaupa avada.

Filtrid

Aastad: kõik (630) | 2026 (1) | 2025 (2) | 2024 (1) | 2023 (13) | 2022 (3) | 2021 (4) | 2020 (29) | 2019 (41) | 2018 (69) | 2017 (44) | 2016 (46) | 2015 (41) | 2014 (45) | 2013 (42) | 2012 (41) | 2011 (42) | 2010 (61) | 2009 (54) | 2008 (51)
Tärnid: ♥ (6) | ♥♥ (29) | ♥♥♥ (178) | ♥♥♥♥ (351) | ♥♥♥♥♥ (65)

☟ 1. (283) Endla - ☞Hamlet Anderson - (Vanemuise väike maja, 06.09.2013) ♥♥♥

Autor(id): Andres Noormets
Žanr: draama
Näitlejad: Ago Anderson, Piret Laurimaa, Kadri Noormets (Eesti Kunstiakadeemia), Sepo Seeman, Indrek Taalmaa, Lauri Kink, Sten Karpov
Tutvustus: Ühes suures majas, mis mitte kunagi valmis ei saa ja mille labürintlikes koridorides askeldavad pidevalt ehitustöölised, elab poiss, kelle nimi on Hamlet Anderson. Ta elab seal koos emaga, kelle nutt öösiti poisi unerahu häirib ning isaga, kes tundub olevat tähtis mees,, aga keda ta peaaegu mitte kunagi ei näe

Andres Noormets kirjutas Shakespeare’i „Hamleti“ ainetel loo, mis räägib inimestest meie ümber. Ja sellest, kuidas suured lood, olgu siis muinasjuttude, ajaloosündmuste, ajaleheartiklite või tragöödiate kujul, paratamatult meie elu ja arvamusi mõjutavad. Iga sündmus viitab tagasi millelegi, mis on kunagi juba juhtunud. Kõik on kõigega seotud. Igal lool on lõpp juba enne algust. Kas inimesel saab üldse olla oma isiklikku lugu? Kui sinu nimi juhtub olema Hamlet Anderson, siis on sinu saatus justkui juba ette määratud. Või kas ikka on?

See lavastus on kõike muud kui verest kleepuv tragöödia. „Hamlet Anderson“ on lugu inimestest, kes tahavad täiel rinnal oma elu elada ja ise oma teed käia. See on soov olla vaba ja sõltumatu maailmas, mis on üles ehitatud kordumisele, vastandumisele, konkurentsile ja looduslikule valikule.
Hinnang: Juulis pileteid valides oli see etendus üks nendest, mida vadata tahtsin. Varasem meediakajastus tundus huvitavana. Kahjuks oli minu jaoks tegemist üsna suure pettumusega, kuna Hamlet jäi kuidagi väga staatiliseks ja tagasihoidlikuks ning seosed Shakespearega pinnapealseks. Kuulsast tragöödiast oli saanud keskpärane kontsertetendus. Vaheajal lahkunud paari rea jagu inimesi jagasid tõenäoliselt seda pettuse nooti. Kuigi teine vaatus oli oluliselt parem kui esimene.

Etenduse kiituseks tuleb öelda, et tal oli hea valgususkujundus ning video kasutus. Tõsi, ega ta enne teise vaatuse tulekahju valgus eriti sisule kaasa ei aidanud, oli lihtsalt niisama ilus ja huvitav. Mingil hetkel hakkasid küll efektid end kordama ja tüütuks muutuma, aga kokkuvõttes oli väga hästi tehtud. Ka lavastuse tehniline püant tasus lõpuni istumist ära. Huvitav oli vaadata, kuidas draamaetendusse põimiti liitreaalsust (augmented reality).

Rollidest jäi kõige rohkem silma Seppo Seemani Hamleti isa vaim. Ühelt poolt väga hea grimm, sinine kiilaspea jääb ikka meelde,, aga teiselt poolt enesekindel tulevikule mõtlev tegelane, kes on seljataha jätnud oma minevikus tegemata jäänud teod. Indrek Taalerma Vito hullumine oli ka hästi välja mängitud.