Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvutsutsed on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 629 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žaanri, teatri, mänugkoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestiku välja festivalide lisamiseks. Et kergesti saaks leida need etendused, mis on ühe või teise külastatud festivali programmis. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg. Andmed on sellest samast andmebaasiast, aga juures on ka minu arvamused festivalist.
Soovitusi, milliseid tükke peaksin veel vaatama ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee. Kirjutada võite ka siis, kui olete Tartust autoga minemas (ja samal õhtul naasemas) mõnda huvitavasse mängupaika vaatama etendust, mis selles nimestikus kirjas pole, ning teil on autos vaba koht minusuguse veidriku jaoks.
25.10.2017 - lisatud etenduste pealkirjade filter ja filtritele otsimise võimalus. Erinevate filtritele vahel kontrolle ei ole, seega mitme valiku tegemisel võimalik lihtsalt tulemuseks saada tühi leht, kuna korraga kõiki filtreid rahuldavat tulemust ei ole.
22.07.2018 - parandatud filtrite limiidi viga. Nüüdest peaks olema võimalik üles leida ka kõige esimene etendus, mis andmestikusse kantud. Näitamise järjekorranumbri järele lisatud sulgudesse mitmendana on vastav kanne tehtud. Proovisin teha lehte noortepärasemaks - vaikimisi on arvustused peidus, kliksides pildile pealkirja ees saab arvustused ühekaupa avada. Testige ja andke märku, kas sai parem või mitte.

Filtrid

Aastad: 2008 (51) | 2009 (54) | 2010 (61) | 2011 (42) | 2012 (41) | 2013 (42) | 2014 (45) | 2015 (41) | 2016 (46) | 2017 (44) | 2018 (69) | 2019 (41) | 2020 (29) | 2021 (4) | 2022 (3) | 2023 (13) | 2024 (1) | 2025 (2) | kõik (629)
Tärnid: * (6) | ** (29) | *** (178) | **** (350) | ***** (65)

1. (298) Tartu Uus Teater - Illusioonid - (Tartu Uus Teater, 31.03.2014) ♥♥♥♥♥

Autor(id): Ivan Võrõpajev
Žaanr: eksperimentaaletendus
Näitlejad: Kristel Leemend, Katrin Pärn, Mart Aas, Siim Angerpikk
Tutvustus: Vene Teatri ja Tartu Uue Teatri koostööprojekt

Alguses oli Ivan Võrõpajevi raputav tekst. Armastusest. Mis peaks ju “ammu selge olema”. Aga ootamatult selgus, et ei ole.

Lavastaja Pavel Zobnin lendas meieni 10 000 kilomeetri kauguselt. Et garanteerida klemmi kokkuminek ja siis jälle lahtiminek – nii esitajatel kui vaatajatel. Alguses mängisime seda salaja, Tallinnas, – peaaegu nii, et ise ka ei teadnud. Nüüd tuleme teadlikult põranda alt välja – alguses Tartus, õhtul. Ja siis – et illusioon oleks täielik – Tartus, öösel. Ja siis jälle Tallinnas.

/… “Peab ju olema mingigi järjekindlus selles tohutus muutuvas kosmoses!”…/
Hinnang: Illusioonid algavad juba kakskeelset plakatit lugedes. Jääb mulje, et laval hakkab käima kaks erinevat etendust kaheksa näitlejaga - üks vene, teine eesti keeles ning, et mõlemad versioonid tõlgitakse. Tõsi tähelepanelikum teatrikülastaja leiab Uue teatri kodulehelt märkuse, et Tartus mängitakse vaid eesti keelses. Seega neile, kes lootsid osa saada vene temperamendist tuleb pettuda.

Järgmine illusioon paljastab oma pale, kui täpselt etenduse alguses teatatakse, et lavastus ei etendugi Uue teatri tavapärasel laval, vaid et tuleb jalutada uude mängupaika. Illusiooni kordaminekule aitavad kaasa väga maitsvad ja teatrile tavapäratult suured koogid ning suur tee valik.

Ja siis selgub, et uues mängupaigas lava ei olegi. Tõusvad pingiread algavad kohe seina äärest. Viis pingirida, üks lühter, kõlar ja paar prožektorit täidavad kogu ruumi (loe selle osa ruumist, mis publiku ja näitlejate jaoks kardinaga on antud näitemänguks eraldatud).

Sissejuhatav muusika vaikib, publiku valgus kustub, aga eesriiet ei tõuse. Seda lihtsalt sellel põhjusel, et eesriiet ei olegi. Publiku seas avaneb sülearvuti kaas ja 21 leheküljelise .pdf faili taustavalguse saatel loetakse ikka mitu lehekülge teksti ette. Ka see illusioon, et näitlejatel on tekst alati peas saab kiirelt purustatud. Kuigi valgust on ülimalt vähe tunneb kogu 30 pealine publik ennast keset kummutusliku lugu just nagu oleks ise lavale astunud. Tasapidi lisanduvad valgustusse veel kolm sülearvutit ja siis ka lakke suunatud prožektorivalgus, mis süvendab laval olemise tunnet.

Dialoogi ei ole, kosüümi ega dekoratsioone ka mitte, helikujunudses vaid vaikselt tiksuvad kellad, butafooriks vaid sülearvutid, veepudelid ja kõhatabletid. Monoloogid vahelduvad, tekts on nii pingeline, et paneb kuulama. Ja siis pidevalt peas tekkiv tunne, et Sina ise oled vaikse pealtkuulajana oluline osaline. Täitsa eriline tunne. See on illusioon, mille saladust ma reetma ei hakka - kui olete teatrimaagiaks valmis, siis leiate selle etenduse kindlasti üles.

Eriti hea deklameerimisoskusega paistis silma Mart Aas. Kui etendus lavastada monotükina, siis veaks ta selle kindlasti välja. Tõsi nelja näitleja kasutamine aitas tekstile anda rohkem varjundit.
Märkused: Esietendus. Etendusele tulles riietu mugavalt (et saaksid 90 minutit ühe koha peal istuda) punasesse või musta. Lühikeste pauside tarvis ei ole üldse halb mõte kaasa võtta väike veepudel.