Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvutsutsed on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 629 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žaanri, teatri, mänugkoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestiku välja festivalide lisamiseks. Et kergesti saaks leida need etendused, mis on ühe või teise külastatud festivali programmis. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg. Andmed on sellest samast andmebaasiast, aga juures on ka minu arvamused festivalist.
Soovitusi, milliseid tükke peaksin veel vaatama ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee. Kirjutada võite ka siis, kui olete Tartust autoga minemas (ja samal õhtul naasemas) mõnda huvitavasse mängupaika vaatama etendust, mis selles nimestikus kirjas pole, ning teil on autos vaba koht minusuguse veidriku jaoks.
25.10.2017 - lisatud etenduste pealkirjade filter ja filtritele otsimise võimalus. Erinevate filtritele vahel kontrolle ei ole, seega mitme valiku tegemisel võimalik lihtsalt tulemuseks saada tühi leht, kuna korraga kõiki filtreid rahuldavat tulemust ei ole.
22.07.2018 - parandatud filtrite limiidi viga. Nüüdest peaks olema võimalik üles leida ka kõige esimene etendus, mis andmestikusse kantud. Näitamise järjekorranumbri järele lisatud sulgudesse mitmendana on vastav kanne tehtud. Proovisin teha lehte noortepärasemaks - vaikimisi on arvustused peidus, kliksides pildile pealkirja ees saab arvustused ühekaupa avada. Testige ja andke märku, kas sai parem või mitte.

Filtrid

Aastad: 2008 (51) | 2009 (54) | 2010 (61) | 2011 (42) | 2012 (41) | 2013 (42) | 2014 (45) | 2015 (41) | 2016 (46) | 2017 (44) | 2018 (69) | 2019 (41) | 2020 (29) | 2021 (4) | 2022 (3) | 2023 (13) | 2024 (1) | 2025 (2) | kõik (629)
Tärnid: * (6) | ** (29) | *** (178) | **** (350) | ***** (65)

☟ 1. (336) Vanemuine - ☞Hea põhjatuule vastu - (Vanemuise väike maja, 12.12.2014) ♥♥♥

Autor(id): Daniel Glattauer
Žaanr: netiromanss
Näitlejad: Elina Purde, Andres Mähar, Jüri Lumiste (hääl)
Tutvustus: Kui Austria kirjaniku Daniel Glattaueri romaan “Hea põhjatuule vastu” 2006. aastal ilmus, võitis see kohe südameid kõikjal üle Euroopa ja kaugemalgi. Just südameid, sest tundeküllane ja kirglik lugu räägib tõelisest armastusest – sellest, mis põleb meie südametes ja toidab meie kujutlusvõimet.

Mees ja naine kohtuvad internetiavarustes juhuslikult. Eksikombel valesse postkasti sattunud kirjast sünnib kirjavahetus, mis paisub võimsaks tundetormiks kahe inimese elus, kes ei tea teineteisest reaalselt mitte midagi – ei vanust, elukohta, ametit, juuksevärvi ega kinganumbritki. Ent ometi jõuavad nad teineteisele intiimselt väga lähedale, lähemale kui eales varem kuitahes …reaalsete partneritega.

Kaasaegses kultuuris, keset seda seksikeskset kehakultust, mis püüab armuasju käsitledes suunata meie tähelepanu pidevalt niuete piirkonda, tuletab “Hea põhjatuule vastu” meelde, et tõeline iha saab toitu just kujutlusvõimest ja meie ihalduse objektid pole mitte pelgalt seksikad kehad vaid seksikad isiksused – kehad koos mõtete, tunnete, ihade ja kõige muu inimlikuga. Tõeliste tunnetega laetud sõnad on alati seksikamad kuitahes kuulsa jalgpallitähe supermodellist kallima bikiinipildiseeriatest. Ehk kirjaniku enda sõnadega peategelase suu läbi: „Kirjutage mulle, Emmi, kirjutamine on just nagu suudlemine, ainult ilma huulteta. Kirjutamine on suudlemine peaga!”
Hinnang: Lavakujunduses domineerisid kaks halli seinaga ühendatud eriilmelist tuba. Säärast ruumi ruumideks jagamist on varemgi väga paljudel kordadel kasutatud. Ainus erinevus seisenb selles, et vaheseinast alguse saav poolitav joon jääb seekord ületamata. Virtuaalne ja reaalne saavad küll hetkeks väga lähedasteks, aga ei kohtu siis iialgi. Täpselt nagu ei kohtu näost näkku ka antud romansi kangelased.

Vanem generatsioon küsib, kuidas on selline suhe üldse võimalik. Kuidas sai meil üldse valel aadressil kohale jõuda ja ühe päeva jooksul nii mitu kirjavahetust pidada. Seda kõike postimehe abita. Noorem generatsioon hakkab pärima, mis asi see meil on. Miks näitemängu kangelased ometi ei kasutanud nutitelefonis videokõnet, säutsumist või siis üksteise piltide laikimist.

Seega on antud näidend antud hetkel aktuaalne küll ja ei tohiks päris külmaks kedagi jätta. Samas ega ei ole ka midagi erilist. Praegu üha tormilisemas internetiajastus jääb ta juba lahjaks. Tehnilistest nüanssidest sai juba varem kõneldud, aga ka virtuaalsuhete teema kui selline jääb väga pinnapealselt kajastatuks. Ininmene on arvuteid luues ja neid omavahel ühendades loonud suure monstrumi, mis üha rohkem ja rohkem lööb kiilu inimsuhetesse. Virtuaalne vägivald ei ole enam ammu pelgas armulugu vaid terve tööstusharu.

Valguskujundus oli lihtne, piisavalt mitmetasandiline. Üleminekud toimisid tegevusega kenasti sünkroonis. Aja kulgu näitav tabloo oli aga parteris istujatele tõenäoliselt liiga kõrgel ning liialt väikse kirjaga. Seetõttu võis aegajalt ajalise järje käest lasta. Rõdu kolmandast reast oli see hästi näha, aga kaduma läks osa toa põrandast.

Muusikaline kujundus oli väga tagasihoidlik. Isegi nii tagasihoidlik, et ilma selleta poleks etendus tõenäoliselt suurt kaotanud.