Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvutsutsed on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 629 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žaanri, teatri, mänugkoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestiku välja festivalide lisamiseks. Et kergesti saaks leida need etendused, mis on ühe või teise külastatud festivali programmis. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg. Andmed on sellest samast andmebaasiast, aga juures on ka minu arvamused festivalist.
Soovitusi, milliseid tükke peaksin veel vaatama ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee. Kirjutada võite ka siis, kui olete Tartust autoga minemas (ja samal õhtul naasemas) mõnda huvitavasse mängupaika vaatama etendust, mis selles nimestikus kirjas pole, ning teil on autos vaba koht minusuguse veidriku jaoks.
25.10.2017 - lisatud etenduste pealkirjade filter ja filtritele otsimise võimalus. Erinevate filtritele vahel kontrolle ei ole, seega mitme valiku tegemisel võimalik lihtsalt tulemuseks saada tühi leht, kuna korraga kõiki filtreid rahuldavat tulemust ei ole.
22.07.2018 - parandatud filtrite limiidi viga. Nüüdest peaks olema võimalik üles leida ka kõige esimene etendus, mis andmestikusse kantud. Näitamise järjekorranumbri järele lisatud sulgudesse mitmendana on vastav kanne tehtud. Proovisin teha lehte noortepärasemaks - vaikimisi on arvustused peidus, kliksides pildile pealkirja ees saab arvustused ühekaupa avada. Testige ja andke märku, kas sai parem või mitte.

Filtrid

Aastad: 2008 (51) | 2009 (54) | 2010 (61) | 2011 (42) | 2012 (41) | 2013 (42) | 2014 (45) | 2015 (41) | 2016 (46) | 2017 (44) | 2018 (69) | 2019 (41) | 2020 (29) | 2021 (4) | 2022 (3) | 2023 (13) | 2024 (1) | 2025 (2) | kõik (629)
Tärnid: * (6) | ** (29) | *** (178) | **** (350) | ***** (65)

☟ 1. (403) EMTA - ☞Vallutatud - (Lille loodusmaja, 03.09.2016) ♥♥♥♥

Autor(id): Priit Põldmaa
Žaanr: draama
Näitlejad: Grete Jürgenson (TÜVKA), Teele Pärn (EMTA), Liisa Saaremäel (Draamateater), Peeter Volkonski
Tutvustus: Kui enam ei ole ilmas kohta, kuhu põgeneda, tuleb rajada uus ilm. Paradiis. Oma isiklik paradiis.

On aed. Linnasüdamesse rajatud džungel, kus elavad igavesti noored kilpkonnad, laulavad alati armunud papagoid, kasvavad magusad kannatusviljad, kestab lõputu suvi, igavene õitsemine… On aednik. Vanem mees, looja ja valitseja, kes vajab oma aeda nüüd ehedat elu. On kolm noort naist. Haprad ja tugevad, paeluvad, puutumatud. On hilissuvi. Aeg, mil viljad peaks valmima. Igatsus on teravam, meel rahutum. On linn. Tuttav ja tüütu, ometi päris maailm. On meeletu soov ja tohutu hirm armastada. On põgenemine ja kohalejõudmine, kohtumised, lahkumised.

Kuhu minna paradiisist?

Tartu Loodusmaja talveaia kunstlikus troopikas saavad kokku neli erineva elu- ja teatrikogemuse näitlejat, kes pole kunagi varem koos mänginud, ning igal etendusel ainukordsena sündiv helikujundus.
Hinnang: Uus koht. Loodusmaja aed oli väga kenasti teksti sisse põimitud. Ja ka publiku väntsutamist ning sündmuse meeleolusse sisseelamist võimaldas koht kenasti. Kuigi kogu publik on kahes reas, kahjuks pooltel kohtadel hakkab just koht segama. Palju jääb taimede taha peitu. Kindlasti leidus neid, kellele kõik oli nagu peeli peal. Teise nurga alt olid näha tegelaste varjud, mis olid samuti kõnekad.

Kõige suurem küsimärk minu jaoks on kuidas taimed sellise etenduste rea vastu peavad. Päeva tavapärase pikkuse muutmine, tuledega vilgutamine ja tuntavad kiired temperatuurimuutused.

Lavastaja nägemus õnnelikust paradiisist lavastuse alguses kippus meelde tuletama teenäitaja sõnu "etendus kestab 1:40 ja te ei saa sealt ära". Kui paradis peaks tõesti selline väänlemise ja totra naermise koht, ega siis sinna ei tahaks ikka küll. Aga mida edasi, seda huvitavamaks läks. Paradiisi ja lõksu vahekord joonistus väga tugevasti välja. Mis tundub kauni eedeniaiana võib väga kiiresti muutuda vanglaks. Ühelt poolt tahaks seal olla, aga teiselt poolt tahaks ära. Ning kas me saame kellegi teise jaoks paradiisi ehitada? Mis tundub meile hea ja turvaline ei pruugi seda teistele sugugi olla.

Helikujundus kippus kohati tegevust varjutama, nõnda väikses ruumis polnuks nii suuri kõlareid vaja. Aga samas lõi ta ka müstilise atmosfääri ning uudiste eri nurkades edastamine tegi ruumi suuremaks.

Kui taimedele oli ok, siis valguskujundus mulle meeldis. Lihtne, ilma suuremate värviliialdusteta, samas vajadusel dünaamiline. Mitte miskit ei toodud liialt esiplaanile, ega jäätud pimedusse.