Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvutsutsed on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 629 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žaanri, teatri, mänugkoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestiku välja festivalide lisamiseks. Et kergesti saaks leida need etendused, mis on ühe või teise külastatud festivali programmis. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg. Andmed on sellest samast andmebaasiast, aga juures on ka minu arvamused festivalist.
Soovitusi, milliseid tükke peaksin veel vaatama ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee. Kirjutada võite ka siis, kui olete Tartust autoga minemas (ja samal õhtul naasemas) mõnda huvitavasse mängupaika vaatama etendust, mis selles nimestikus kirjas pole, ning teil on autos vaba koht minusuguse veidriku jaoks.
25.10.2017 - lisatud etenduste pealkirjade filter ja filtritele otsimise võimalus. Erinevate filtritele vahel kontrolle ei ole, seega mitme valiku tegemisel võimalik lihtsalt tulemuseks saada tühi leht, kuna korraga kõiki filtreid rahuldavat tulemust ei ole.
22.07.2018 - parandatud filtrite limiidi viga. Nüüdest peaks olema võimalik üles leida ka kõige esimene etendus, mis andmestikusse kantud. Näitamise järjekorranumbri järele lisatud sulgudesse mitmendana on vastav kanne tehtud. Proovisin teha lehte noortepärasemaks - vaikimisi on arvustused peidus, kliksides pildile pealkirja ees saab arvustused ühekaupa avada. Testige ja andke märku, kas sai parem või mitte.

Filtrid

Aastad: 2008 (51) | 2009 (54) | 2010 (61) | 2011 (42) | 2012 (41) | 2013 (42) | 2014 (45) | 2015 (41) | 2016 (46) | 2017 (44) | 2018 (69) | 2019 (41) | 2020 (29) | 2021 (4) | 2022 (3) | 2023 (13) | 2024 (1) | 2025 (2) | kõik (629)
Tärnid: * (6) | ** (29) | *** (178) | **** (350) | ***** (65)

☟ 1. (409) Endla - ☞45 339 km² raba - (Sadamateater, 09.09.2016) ♥♥♥

Autor(id): Andra Teede, Laura Mets
Žaanr: dokumentaaletendus
Näitlejad: Kadri Rämmeld, Ireen Kennik, Meelis Rämmeld, Tambet Seling
Tutvustus: Kui sa oled eestlane, kes elab välismaal, siis kus on su kodu? Kas sa igatsed musta leiba? Kas sa näed unenägusid kamast ja lapsepõlvemaastikust? Kas sa tahaksid tagasi paksu metsa ja laia rabasse? Kas sa kannatad, sest sa pead elama võõral maal, või oled rõõmus mugavuspagulane ja mujal ongi parem? Eestis on väga külm, talv on pime, november on pikk, palk on pööraselt väike ja sotsiaalsüsteem ei kannata kriitikat, poes ei müüda paljusid asju ning peale selle on eestlane kuri. Ainult et isamaa ei saa ju olla vaid palganumber ja must november. See on midagi head ja sooja, midagi turvalist. See jääb, isegi kui lähed. See on ilus sõna – isamaa. Ja su isamaa on ikka siin, kuigi sina oled ammu läinud. Erinevatel hinnangutel on Eestist välismaale elama läinud umbes 200 000 eestlast ja see arv kasvab koos iga lahkujaga. „45 339 km² raba” on dokumentaallavastus nendest inimestest. Me oleme teinud intervjuusid väga paljude lahkujatega, kellelt küsisime, kuhu nad läksid, miks, kas nad mõtlevad Eesti peale, kas nad tulevad tagasi, kas nad on veel Eesti jaoks olemas. Vastused on väga erinevad, sest inimesed on väga erinevad, aga midagi on neis kõigis ka ühist. „45 339 km² raba” võtab ühise kokku ja mõistab erinevusi.
Hinnang: Eestimaine katastroofifilm - mis saab Eestimaast kui kõik eestlased välismaale kolivad. Kui mitmed asjamehed arvavad, et peagi asendavad väljarändajaid muulased, siis antud etendenduse tegijate nägemuses saab loodus võimust ning Euroopa saab juurde suure raba.

Veidi propagandistlik lavastus nende jaoks, kes veel ei ole otsutanud ära minna. Mineviku äraminemiste (Under, Adson, Koidula) ja praeguste äraminemiste võrdlus tundus veidi otsitud ja kunstlik. Etendus koosnes mõtteliselt kolmes osast - sotsiaaluuringu tulemuste tutvustamine, praegu välismaalaal elavate eestlaste eluolu kirjeldus ja tuleviku kuri ennustus. Kõik osad lohisesid natuke.

Publik paigutati kahele poole lava. Vana trikk. Eile oli ju samas saalis lennujaama ooteruumis sama moodi. Seekordne trikk seisnes selles, et erinevad publiku pooled eraldati üksteisest läbipaistmatu ühe uksega seinaga. Näitlejad kandsid mikrofone, seega kogu tekst oli igal ajahetkel kuulda, aga tegevus kummalgi lavapoolel oli erinev. Osalt näidati teisel pool olevat tegevust videokaamera vahendusel sellelel samale vahesinale, aga mitte kõike. Osalt viidi tegevus ukse juurde, kust keskel istujad võisid mäha kogu tegevust, äärtel istujatele jäi vaid fantaseerida. Kuna sein oli suhteliselt madal, siis video kuvasuhe oli avapärasest oluliselt laiem ja nii ei mahtunud kogu teise poole tegevus seinale ära. Nii oli operaatori otsus, kas ta näitas näitlejate jalgu, üleelusuuruses pead või lõikas näod poolikuks. Nii jäi ikka õhku küsimus, mis teisel pool seina tegelikult toimus? Kummalt poolt on parem vaade?

Vaheseina ja videoülekande lahendus töötas kõige paremini Skype kõnede immiteerimiseks. Rabas filmitud videolõigud mitmendat põlve "väliseestlastest" olid ka päris hästi tehtud.

Lavakujundus oli minimalistlik. Kõik rekvisiidisd mahtusid eri suurustesse kastidesse, mida pidevalt ühest kohast teise liigutati.

Väljaränne on tõsine probleem, aga ma olen kindel, et see etendus ei suuda seda ei pidurdada ega takistada. Üritama aga peab.