Autor(id): Kiti Põld
Žaanr: sõnalavastus
Näitlejad: Marje Metsur, Ragne Pekarev, Ingrid Isotamm, Marian Heinat (Vanemuine), Kaia Skoblov, Carine Jessica Kostla, Margus Jaanovits (Vanemuine), Andres Dvinjaninov, Villu Kangur, Karol Kuntsel (Vanemuine), Reigo Tamm (Vanemuine), Silver Kaljula (Must Kast), Karl Kristjan Puusepp, Reneli Husu, Miariin Pruulmann, Joosep Kull, Oskar Säärits, Iris Viru
Tutvustus: Lõputu grill kahes vaatuses Oskar Lutsu jutustuse tuules..
Kirjandusklassiku stseenid agulielust 1930ndatel aastatel on kujunenud
võrdpildiks sellest, mis oli tollal tagahoovilik. Seal otsis seiklusi
libekeelne tsaariohvitser Belski, oma õigust ajas taga kingsepp Kapral ning
piskuga pidi elama õmblejanna Tatjana. Emajõe Suveteatri lavastus uurib, mis
toimub säärastes nurgatagustes nüüd – mis on just sel suvel tagahoovish?
Mida huvitavat on tänased tegelased tellinud eluvalikute kataloogist? Kas
midagi on alles ka eelnenust ning mis ühendab ajastuid ja arusaamu? Üks on
kindel – näha saab uut ja vana!
Kiti Põld, Eesti Teatri Agentuuri eelmise näidendivõistluse laureaat, on
kirjutanud mängulise, huumoririkka ja keelevimkadega loo värvikatest
tegelastest, kes trehvavad kokku mitmeski mõttes ristteel asuvas aegunäinud
majas. Polegi selge, mida tuleks nüüdsel ajal pidada normipäraseks ja mida
alternatiivseks. Kes püüdleb harmoonilise eksistentsi poole mediteerides,
kes eetiliselt toitudes, kes raharõõmu kasvatamise kaudu. “TAGAHOOVISh” seob
tuttavad loomuomadused ja uudsed elunägemused pöörasesse ajasõlme.
Hinnang: Viimase etenduse valguskujundus oli väga täpselt paika rihitud.
Täpselt teise kella kõlamise ajal jõudis seni silmi pimestanud päike
etenduspaigana toimiva maja katuse varju tuues esile imeilusa tumesinise
taeva hallikate müstiliste pilvedega. Pilved elasid edasi oma elu ja all
läbi kahe korruse käis elu mitmes ajas.
Ühelt poolt on kahju, et sellised kenad vanad majad kipuvad üha enam ajale
jalgu jääma ning neid ootab lammutamise tee. Tihti tuleb asemele uus ja
parem, aga nii mõnigi kord pole uus sugugi nii ilus ja väärikas nagu vana.
Suurepärane taaskohtumine Villu Kanguriga. Viimati nägin teda teatrilaval
Noorsooteatri lavastuses Skangpoomijad kuskil eelmise sajandi viimasel
kümnendil. Ajamasin on edasi liikunud umbes 25 aastat, aga Villu on endiselt
väga energiline ja vitaalne. Kui algul tundus Ilmari tegelane veidi
tahumatu, siis etenduse käigus küpses see tegelaskuju kiiresti. Ning
hiromant Pastelli roll oli Villule otsekui valatud.
Päris huvitava rolli tegi ka Reigo Tamm. Ooperilauljal tulid nukuteatri
elemendid väga hästi välja. Ja lavastusele tuli andeka tenori kasutamine
kindlasti kasuks. Mis sest, et see kipub juba suvelavastustes traditsiooniks
saama, et kõrvalosas särab (ooperi)laulja või tantsutäht. Aga see töötab.
Ajas rändamine tegi etenduse jälgimist rakemaks. Mitmel juhul tekkis
küsimus, millises ajas me siis tegelikult nüüd oleme. Samas tänapäevane osa
oli päris vaimukas ning realistlik. Samas ilma viideteta eelmisesse
sajandisse poleks tegemist olnud nii tugeva näidendiga kui nüüd noore autori
kirjutatu. Teisalt Oskar Lutsu tekstitruu dramatiseering oleks eelkõige
nooremale publikule arusaamatuks ja igavaks jäänud. Tasakaal kahe erineva
ajastu vahel oli üsna paigas ning tuli kokkuvõttes lavastusele kindlasti
kasuks.
Üks mälestus tuleb meelde vaadates kavalehte. Kunagi tuli kirjanduse tunnis
kirjutada väike essee loetud raamatu peategelasest. Kui vahetult enne
päästvat koolikella enda kirjutatut üle lugesin, siis leidsin, et kirjatekst
ei taha hästi kokku minna õpetaja poolt antud pealkirjaga. Hetkeajel lisasin
pealkirjale käändelõpuks kaks tähte. Seda tehes ei pannud tähele, et olin
taskust võtnud teise pastaka. Õpetajale ei jäänud teine värv tähelepanuta.
Väidetavalt sain just nende kahe lisatud tähe eest kõrgema hinde. Kavalehe
kujundajad on olnud täpselt sama dilemma ees - oleks nagu Tagahoov ja nagu
ei oleks kah. Punaselt lisatud h-täht tegi vanast ja uuest tekstist tugeva
terviku.
Märkused: Viimases etenduses mängis jala murdnud Liina Tennossaare asemel
Ragne Pekarev. Kui poleks teadud arvanuks, et majaproua roll oligi temale
kirjutatud.