Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvutsutsed on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 629 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žaanri, teatri, mänugkoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestiku välja festivalide lisamiseks. Et kergesti saaks leida need etendused, mis on ühe või teise külastatud festivali programmis. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg. Andmed on sellest samast andmebaasiast, aga juures on ka minu arvamused festivalist.
Soovitusi, milliseid tükke peaksin veel vaatama ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee. Kirjutada võite ka siis, kui olete Tartust autoga minemas (ja samal õhtul naasemas) mõnda huvitavasse mängupaika vaatama etendust, mis selles nimestikus kirjas pole, ning teil on autos vaba koht minusuguse veidriku jaoks.
25.10.2017 - lisatud etenduste pealkirjade filter ja filtritele otsimise võimalus. Erinevate filtritele vahel kontrolle ei ole, seega mitme valiku tegemisel võimalik lihtsalt tulemuseks saada tühi leht, kuna korraga kõiki filtreid rahuldavat tulemust ei ole.
22.07.2018 - parandatud filtrite limiidi viga. Nüüdest peaks olema võimalik üles leida ka kõige esimene etendus, mis andmestikusse kantud. Näitamise järjekorranumbri järele lisatud sulgudesse mitmendana on vastav kanne tehtud. Proovisin teha lehte noortepärasemaks - vaikimisi on arvustused peidus, kliksides pildile pealkirja ees saab arvustused ühekaupa avada. Testige ja andke märku, kas sai parem või mitte.

Filtrid

Aastad: 2008 (51) | 2009 (54) | 2010 (61) | 2011 (42) | 2012 (41) | 2013 (42) | 2014 (45) | 2015 (41) | 2016 (46) | 2017 (44) | 2018 (69) | 2019 (41) | 2020 (29) | 2021 (4) | 2022 (3) | 2023 (13) | 2024 (1) | 2025 (2) | kõik (629)
Tärnid: * (6) | ** (29) | *** (178) | **** (350) | ***** (65)

1. (448) Vaba Lava / R.A.A.A.M - Ma pigem tantsiksin sinuga - (Sadamateater, 05.09.2017) ♥♥♥♥

Autor(id): Piret Jaaks
Žaanr: eksperimentaaletendus
Näitlejad: Nikolai Bentsler, Mari-Liis Lill, Gerli Rosenfeld, Anastassija Kurtšikova, Marina Gromova, Uno Trumm
Tutvustus: Kujutage ette Eestit kahekümne aasta pärast, aastal 2036. Kas oleme ikka veel IT-tiiger? Ja Venemaa? Kas ökoloogilised kosmeetikatooted Siberist on saanud ekspordiartikliks number üks? Kuidas küll on riigid arenenud Nõukogude Liidust tänaseni… Muutus on olnud nii märkimisväärne, et võib vaid ette kujutada, mis juhtub 20 aasta pärast. Kas Eesti maapinnas leidub naftat? Kas Venemaad valitseb ikka veel sama president? Võibolla ei olegi riigid niivõrd erinevad? Või just vastupidi, on rohkem, kui oskasime eales arvata.

Lavastus räägib erinevatest inimestest, kes elavad ühe katuse all, mille nimeks on “riik”. Uurime põneva talk show formaadi läbi, kui hästi tunneme neid samu inimesi, kellega koos elame. Kas me loeme nende mõtteid? Kas me teame seda meest, või naist või hoopiski noort tüdrukut, kes istub meiega samas kohvikus ja joob teed? Või oleks õigem öelda selle joogi kohta “чай”? Kust kohast ta vaatab ilmateadet? Milliseid uudiseid jälgib? Kes on tema parimad sõbrad ja suurimad vaenlased? Kus ta peol käib, või eelistab ta selle asemel hoopiski kodus raamatut lugeda? Mis on ta salasoov? Tal peab olema soov… Mis oleks, kui paluksid ta tantsule? Ta ütleb “jah”!

Eesti teatri aastaauhinnad 2017 LIINA KEEVALLIK - kunstnikuahinna laureaat NIKOLAI BENTSLER - meeskõrvalosatäitja auhinna laureaat
Hinnang: Kardan, et pealkirja ja pildiseeria tõttu jäid mitmed vaatajad antud etendusest kõrvale. Ma isegi olin kaua kõhkleval seisukohal, kas võtta või jätta. Liialt pelgasin, et tantsuline osa muutub tüütuks ja igavaks. Tegemist ei olegi tantsulavastusega nagu esmapilgul tunduda võib. Televisiooni jutusaate ümbrises eksperiment amatöörnäitlejate, kakskeelsuse ja julgelt utoopiliste tulevikuideedega oli päris nauditav. Mari-Liisi mängitud väänlev saatejuht kippus küll segadust teketama, aga teisalt annab see tantsuline maneer edasi teleshowde tühisust ja teatraalsust.

Amatöörnäitlejad said väga hästi hakkama. Eriti kui pärast etendust toimunud vestlusringis välja tuli, et pool nende tekstist oli improvisatsioon. Mulle jäid muidugi kõige rohkem meelde Uno ja Marina, sest nemad mäletavad vee minu lapsepõlveaega ning nende vastandlikud seisukohad kõnetasid mind kõige rohkem. Gerli ja Anastassija noor mõttemaailm jääb veidi kaugeks. Nooremale publikule mõjuvad need kaks paari tõenäoliselt vastupidi.

Näidendi tugevus ja nõrkus on tema kakskeelsus. Kohati muutis pidev ümber tõlkimine igavuse tunde. Minu pärast oleks võinud iga tegelane rääkida oma emakeeles. Samas lisas see tõlge võimalusi kontrollida oma keelevaistu. Mitmes kohas aitas tõlge aru saada võõrkeelse teksti sügavusest. Ja siis need võrratud valetõlked. Nikolai oskas neid väga osavalt publiku naerutamiseks esitada.

Muusikaline kujundus ei olnud minu maitse. Oli küll huvitav silmanurgast jälgida, kuidas see näitlejate improvisatsiooni rütmis tekkis. Tavaolukorras sellise müra taustal kaua vastu ei peaks. Kuna näitlejad ja muu visuaal tõmbasid põhilise tähelepanu endale, siis pidasin selle poolteist tundi vastu.

Teine lavastuse tugev külg oli utoopilise 20 aastane tulevikuennustus ja liba korea keele kasutamine. Ka avavideos kippus väänlev nukust diktor ja ebamugaval kõrgusel tiitrid tähelepanu liialt endale tõmbama, aga neljakeelse Eesti motiiv andis lavastusele selged piirid.

Tore oli tunnetada, et etenduse eel olid näitlejad läbi vaadanud päevapoliitilised sündmused ja nii ei korratud aasta tagasi valminud teksti vaid iga kord on tegemist täiseti uue lavastusega. Kunstnikutöö oli auhinnagaala kiitust väärt. Väga palju detaile, rohkelt tossu ja valgust. Usun, et paljud detailid jäid nägemata, paljud arusaamatuks, aga kõik leidsid siit midagi.

Kas aastal 2017 on vaja veel ühte lavastust venelaste-eestlaste suhetest? Juu vist on. Kui ajaloo suhtes ei suuda kokku leppida, siis võib-olla tõesti võiks üheks lahenduseks olla tants.