Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvutsutsed on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 629 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žaanri, teatri, mänugkoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestiku välja festivalide lisamiseks. Et kergesti saaks leida need etendused, mis on ühe või teise külastatud festivali programmis. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg. Andmed on sellest samast andmebaasiast, aga juures on ka minu arvamused festivalist.
Soovitusi, milliseid tükke peaksin veel vaatama ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee. Kirjutada võite ka siis, kui olete Tartust autoga minemas (ja samal õhtul naasemas) mõnda huvitavasse mängupaika vaatama etendust, mis selles nimestikus kirjas pole, ning teil on autos vaba koht minusuguse veidriku jaoks.
25.10.2017 - lisatud etenduste pealkirjade filter ja filtritele otsimise võimalus. Erinevate filtritele vahel kontrolle ei ole, seega mitme valiku tegemisel võimalik lihtsalt tulemuseks saada tühi leht, kuna korraga kõiki filtreid rahuldavat tulemust ei ole.
22.07.2018 - parandatud filtrite limiidi viga. Nüüdest peaks olema võimalik üles leida ka kõige esimene etendus, mis andmestikusse kantud. Näitamise järjekorranumbri järele lisatud sulgudesse mitmendana on vastav kanne tehtud. Proovisin teha lehte noortepärasemaks - vaikimisi on arvustused peidus, kliksides pildile pealkirja ees saab arvustused ühekaupa avada. Testige ja andke märku, kas sai parem või mitte.

Filtrid

Aastad: 2008 (51) | 2009 (54) | 2010 (61) | 2011 (42) | 2012 (41) | 2013 (42) | 2014 (45) | 2015 (41) | 2016 (46) | 2017 (44) | 2018 (69) | 2019 (41) | 2020 (29) | 2021 (4) | 2022 (3) | 2023 (13) | 2024 (1) | 2025 (2) | kõik (629)
Tärnid: * (6) | ** (29) | *** (178) | **** (350) | ***** (65)

1. (475) Häädemeeste Huviteater - Enesetapja - (Võru Kannel, 28.01.2018) ♥♥♥

Autor(id): Nikolai Erdman
Žaanr: farss
Näitlejad: Ivo Eesmäe, Marju Aasma, Tea Raap, Toomas Vassiljev, Aule Kink, Eve Koppel, Algis Perens, Kuuno Muru, Taivo Luik, Meelis Müür
Tutvustus: Kuna paberkujul kavalehte ümber kirjutada ei viitsinud, siis lisan siia fragmendi NO57 tutvustusest aastast 2013, mil Ojasoo ja Semper Vene teatris sama tüviteksiga vaeva nägid..

Enesetapja" on 20. sajandi vene kõige legendaarsem näidend. Stanislavski tahtis lavastada. Keelati ära. Meierhold tahtis lavastada. Keelati ära. Meierhold tegi ikka. Partei esimesed ninad olid esietendusel, naersid end kummuli ning - keelasid ära. Ja see oli alles algus.

Komöödia hakkab tavaliselt äärmiselt tõsisest olukorrast. Olukorrast, mis oleks tavaelus liigagi karm. Aga kui inimene näeb sellist olukorda enda ees teatrilaval, kus see on turvaliselt siiski ainult väljamõeldis, on see vaataja jaoks vabastav. Ja just see vabanemine ajabki pidurdamatult naerma. Nii seletavad teoreetikud naermise mõju teatris. Aga Nikolai Erdmani näidendi „Enesetapja“ puhul kehtib see veelgi enam, sest tegu ei ole rangelt võttes isegi komöödia vaid traagilise farsiga.

Ühel tüübil keevad emotsioonid nii üle, et kõige loogilisem lahendus tundub olevat otsustada end parem lihtsalt ära tappa. Kõik! Kaua võib! Kogu pidu! Aitab jamast! Vähemalt nii tundub peategelast ümbritsevatele inimestele. Enesetapp ja pääsemine oleks lunastus, talle ja kogu ühiskonnale – viimane, aga see-eest tõeliselt julge ja otsustav tegu, mis lõpetaks selle lõputult tammuva olme kõigis tema küll liigagi inimlikes, aga siiski, nõrkustes. Olukord on äärmuslik, aga farss ongi tihendatud žanr.

Karmist algolukorrast hoolimata peetakse seda näidendit üheks 20. sajandi parimaks komöödiaks. Paradoks. Kujundlik, sotsiaalne, irooniline, sarkastiline, igavikuline, tabav, julge. Ta on kõike korraga. Lisaks sellele veel teravmeelselt kiire dialoog ja ootamatute pööretega süžee, mis lõppeb hoopis mujal kui seal, kus algas. Pöörane. Ja just selline on Nikolai Erdmani „Enesetapja“.
Hinnang: Mina ei suutnud laval nähtavat komöödiana võtta. Kuigi butafoor ja kostüümid sellele tõsiselt rõhusid. Minu jaoks on tegemist pigem ikka tragöödiaga. Ei mitte pelgalt selle pärast, et peategelane surma saab, vaid pigem seetõttu, et kuidas nii paljud inimesed haarasid kinni teise inimese murest ning mõtlematult öeldud sõnadest ning proovisid seda enda kasuks ära kasutada. Kurb, et ikka ja jälle leidub selliseid inimesi.

Nähtud etendustest kasutasid Häädemeeste näitlejad erinevaid rekvisiite ja butafoori. Vint keerati minu jaoks veidi üle. Natuke liialt teatraalseks mindi ka tantsuliste liigutustega. Valgustaja märkas oma apsakat külguksega, aga ei suunud seda käigu palt parandada. Mina oleks püüdnud liikuvpead paarkümmend kraadi pöörata, et üksteise järel sisse marssivad näitlejad oleksid kauem aega valgussõõris olnud.
Märkused: Etenduse nautimist segas pensionäride jutuvada minu selja taga. See see on, kui teed head tasuta teatri kohaletoomisega, aga publik ei oska seda hinnata. Iseenesest on Võru Kannel säärase festivali läbiviimiseks väga hea koht, palju erinevaid saale ning piisavalt koridore kus jalutada. Suure saali etendustel oleks publikut olla rohkem. Bussijaama jalutades jäi Võru linna peal reklaami silma päris palju. Samas väljaspool Võrut jäi reklaami minu arust väheseks. Kui ma neljapäeval poleks Vilde teatri kodulehele läinud, oleks ma kuuest eripalgelisest ja huvitavast etendusest ilma jäänud.