Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvutsutsed on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 629 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žaanri, teatri, mänugkoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestiku välja festivalide lisamiseks. Et kergesti saaks leida need etendused, mis on ühe või teise külastatud festivali programmis. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg. Andmed on sellest samast andmebaasiast, aga juures on ka minu arvamused festivalist.
Soovitusi, milliseid tükke peaksin veel vaatama ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee. Kirjutada võite ka siis, kui olete Tartust autoga minemas (ja samal õhtul naasemas) mõnda huvitavasse mängupaika vaatama etendust, mis selles nimestikus kirjas pole, ning teil on autos vaba koht minusuguse veidriku jaoks.
25.10.2017 - lisatud etenduste pealkirjade filter ja filtritele otsimise võimalus. Erinevate filtritele vahel kontrolle ei ole, seega mitme valiku tegemisel võimalik lihtsalt tulemuseks saada tühi leht, kuna korraga kõiki filtreid rahuldavat tulemust ei ole.
22.07.2018 - parandatud filtrite limiidi viga. Nüüdest peaks olema võimalik üles leida ka kõige esimene etendus, mis andmestikusse kantud. Näitamise järjekorranumbri järele lisatud sulgudesse mitmendana on vastav kanne tehtud. Proovisin teha lehte noortepärasemaks - vaikimisi on arvustused peidus, kliksides pildile pealkirja ees saab arvustused ühekaupa avada. Testige ja andke märku, kas sai parem või mitte.

Filtrid

Aastad: 2008 (51) | 2009 (54) | 2010 (61) | 2011 (42) | 2012 (41) | 2013 (42) | 2014 (45) | 2015 (41) | 2016 (46) | 2017 (44) | 2018 (69) | 2019 (41) | 2020 (29) | 2021 (4) | 2022 (3) | 2023 (13) | 2024 (1) | 2025 (2) | kõik (629)
Tärnid: * (6) | ** (29) | *** (178) | **** (350) | ***** (65)

1. (525) Vanemuine - Tulleminek - (Sadamateater, 25.10.2018) ♥♥♥♥

Autor(id): Märt-Matis Lill
Žaanr: ooper
Näitlejad: Reigo Tamm (RO Estonia), Tamar Nugis, Rasmus Kull, Simo Breede, Jaan Willem Sibul, Märt Jakobson, Pirjo Jonas, Sigrid Mutso, Annaliisa Pillak, Kadi Jürgens, Karmen Puis, Jaanus Tepomees, Karl Edgar Tammi, Kärt Tammjärv
Tutvustus: “Sõda paneb inimlikkuse väga teravalt proovile ja sunnib tõdema, et inimkond õpib ajaloost vaid seda, et ta ajaloost midagi ei õpi. Selles mõttes käsitleme lavastuses üsnagi ajatuid universaale ja arhetüüpe. Ooperi põhiliseks inspiratsiooniallikaks olev Esimene maailmasõda oli revolutsiooniline, see põrmustas massihävitusrelvade kasutuselevõtuga igasugused nö väärika sõjapidamise reeglid. Tsiteerides ajaloolast Christopher Clarki: „1914. aasta peategelased olid nagu uneskõndijad: ettevaatlikud, aga samas pimedad, kes nägid unenägusid, aga jäid pimedaks nende tegelike õuduste suhtes, mis nad maailmale kaela tõid.“ Selles metafooris on midagi väga tabavat ka praeguste arengute kohta maailmas.

Sõja paatos võib pakkuda ülevaid kangelastegusid ja õiglasi ootusi, aga varem või hiljem kattub see vere ja poriga, kangelaslikkusest saab julmus või kaotusvalu, suurest kollektiivsest õnnelubadustest iga üksiku inimese isiklik traagika. Vallutamist ootavate territooriumidega kaardil pole muljutud maastikke näha.

„Tulleminekus“ kasutatakse Trooja sõja kirjeldusi, eesti rahvalaule ja Esimeses maailmasõjas osalenud inimeste mälestusi.

Märt-Matis Lille ooper „Tulleminek” on üks 2017. aasta kõige ulatuslikumaid ja olulisemaid uudisteoseid heliloomingu vallas. Selle tunnistuseks on Eesti Vabariigi riiklik kultuuripreemia – üks kõrgemaid tunnustusi.
Hinnang: Olgu kohe alguses ära öeldud, et sain teada, et lähen ooperit vaatama alles 15 minutit enne avasignaali. Kui poolteist tundi varem kutsuti telefonitsi etendust vaatama suutsin pealkirjast kuulda (meelde jätta) vaid "tule.." ning millegi pärast tekkis assotsatsioon, et tegemist on lavastusega "Härra Biedermann ja tulesüütajad", mida olin enese jaoks alateadvuses märkinud kui vaatamist vääriva Vanemuise uue lavastusega. Mingi viies meel küll vaidles vastu, et orkester ja üle 40 näitleja on Max Frischi must komöödia jaoks veidi liiast, aga väitlusse sellel teemal ei laskunud.

Ei, ma olin Tulleminejatest kuulnud küll. Et pannakse kokku mitu erinevat teatriliiki ning võimsate visuaalidega sündis midagi ebatraditsioonilist. Kuigi arvustuste statistika räägib selgelt teist keelt (ka seekord annan välja neli tärni!?), ooper mulle ei meeldi ja seetõttu Tulleminejad minu soovide nimekirjas liialt kõrget kohta ei saanud. Aitäh Sirjele, et mind kodust (loe töö juurest) välja vedas ja sellise valikuga üllatas.

Olgu siis kohe edasi antud ka õpetussõnad - vali koht rõdul või põrandal viimases reas. Mina olin rõdu viimases reas ja olin sellega väga rahul. Kogu lava oli hästi nähtav ja naiste aariate ajal sai huviga jälgida orkestri tegevust. Ka subtiitrid olid siit kõrgelt hästi jälgitavad. Kahjuks ilma subtiitriteta poolest laulutekstist aru ei saa - kasutusel on päris omapärane keel paljude iidsete sõnade ja sündmustega. Diksioonist rääkimata. Eriti huvitav oli teises vaatuses lugeda inglise keelseid subtiitreid, kuulata kõrgete nootide järjestust ning siis draamanäitleja tõlget eesti keelde.

Tekst oli keeruline, eriti ilmekalt tuli see välja kui pikalt kirjutati inglise keelses versioonis lauseid lahti.

Visuaal oli tõesti vägev. On näha, et selle loomisega on vaeva nähtud ning pooleli pole jäetud enne, kui detailid kenasti paigas. Veidi häiris silmipimestav tagantvalgus. Samas just selline valgus annab edasi piina ja masendust, mis noored sõdurid sõjaväljale minnes läbi elama pidid. Orkester aitas visuaalsele poolele oluliselt kaasa. Süngevõitu erinevate tempodega muusika koos võimsa tagantvalgusega ei lasknud uinuda ka kõige väsinumal teatrikülastajal. Või kui ta seda ka püüdis, siis väga kiiresti aeti ta üles.
Märkused: