Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvutsutsed on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 629 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žaanri, teatri, mänugkoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestiku välja festivalide lisamiseks. Et kergesti saaks leida need etendused, mis on ühe või teise külastatud festivali programmis. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg. Andmed on sellest samast andmebaasiast, aga juures on ka minu arvamused festivalist.
Soovitusi, milliseid tükke peaksin veel vaatama ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee. Kirjutada võite ka siis, kui olete Tartust autoga minemas (ja samal õhtul naasemas) mõnda huvitavasse mängupaika vaatama etendust, mis selles nimestikus kirjas pole, ning teil on autos vaba koht minusuguse veidriku jaoks.
25.10.2017 - lisatud etenduste pealkirjade filter ja filtritele otsimise võimalus. Erinevate filtritele vahel kontrolle ei ole, seega mitme valiku tegemisel võimalik lihtsalt tulemuseks saada tühi leht, kuna korraga kõiki filtreid rahuldavat tulemust ei ole.
22.07.2018 - parandatud filtrite limiidi viga. Nüüdest peaks olema võimalik üles leida ka kõige esimene etendus, mis andmestikusse kantud. Näitamise järjekorranumbri järele lisatud sulgudesse mitmendana on vastav kanne tehtud. Proovisin teha lehte noortepärasemaks - vaikimisi on arvustused peidus, kliksides pildile pealkirja ees saab arvustused ühekaupa avada. Testige ja andke märku, kas sai parem või mitte.

Filtrid

Aastad: 2008 (51) | 2009 (54) | 2010 (61) | 2011 (42) | 2012 (41) | 2013 (42) | 2014 (45) | 2015 (41) | 2016 (46) | 2017 (44) | 2018 (69) | 2019 (41) | 2020 (29) | 2021 (4) | 2022 (3) | 2023 (13) | 2024 (1) | 2025 (2) | kõik (629)
Tärnid: * (6) | ** (29) | *** (178) | **** (350) | ***** (65)

☟ 1. (538) Eesti Draamateater - ☞Väljaheitmine ehk Ühe õuna kroonika - (Eesti Draamateater, 23.02.2019) ♥♥♥♥

Autor(id): Marius Ivaškevičius
Žaanr: draama
Näitlejad: Kristo Viiding (külalisena), Jüri Tiidus, Markus Luik, Nikolai Bentsler (külalisena), Inga Salurand, Harriet Toompere, Ivo Uukkivi, Liisa Saaremäel, Karmo Nigula, Christopher Rajaveer, Hendrik Toompere jr, Ott Kartau (Von Krahli teater), Johannes Tammsalu.
Tutvustus: Mida tunneb üks autokastist teele kukkunud õun? Ilmselt sama, mida meie kangelane, kes avastab ennast Londoni külmadelt tänavatelt ilma raha, passi ja sõpradeta. Ihuüksi ja üleliigne, tühi nagu tuules laperdav kilekott.

Emigratsioon, teistpidi vaadates immigratsioon on põletav ja valus teema. Enamasti seostub immigrant kellegi võõraga. Aga kui katsuda ette kujutada, et see võõras on tegelikult „oma poiss“? Veel mõnda aega tagasi lahkuti nii Eestist kui ka mujaltki Ida-Euroopast umbes samal moel, nagu tänapäeval siia tullakse. Näiteks autokastis. Või paadiga. Või jalgsi, üle piiride „lipsates“.

„Väljaheitmine“ on tõestisündinud lugude põhjal valminud odüsseia vihasest noorest mehest, kes rändas koos teiste saatusekaaslastega 1990. aastatel Londonisse õnne otsima. Emigreerus.

Autori sõnutsi on tema näidend katse uurida seda miskit, mida me kutsume identiteediks. Ehk avaldub see kõige paremini justnimelt millegi või kellegi teisega kohtudes, teistsuguste identiteetidega kokku põrgates? Mis koht võiks olla selle fenomeni uurimiseks parem, kui maailma metropol London, kus immigratsiooni ja identiteedi küsimus puudutab igaüht, nii pakistanlasest juurviljakaupmeest kui ka Sansibaris sündinud superstaari.
Hinnang: Ülimalt kaasaegsete teemadega näidend. Või siis õigemini paljude koduse mättapeal istujate jaoks kaasaegne, sündmuste ahel on iseeneset ju päris vana. Lainetena on neid, kes kodu maha jätnud ja välismaale liikunud paremat elu otsima päris palju. Ning nende põgenemistega on alati kaasas käinud inimesed, kes seda enda kasuks ära kasutavad. Nii saabki ühes inimesest mahavisatud õunake kuskil tundmatus kohas. Ei raha ega dokumente, inimkaubitsejad on osanud need targalt ära kasutada. Kui kodumaal oli elu halb, siis ega võõrsil õnnemaad lihtne leida ei ole. Tegelikult ei ole Sind mitte kellelgi vaja. Kui siis vaid selleks, et Sinu pealt teenida või oma raevu välja elada.

Platvormil liigutati bändi edasi tagasi, paremale vasakule. Enamasti oli ta peidus eestvaatajate peade või siis laval olnud metallkonteineri taga. Aeg-ajalt käisid bändi liikmed ka laval suuremaid või väiksemaid rolle tegemas. Ma ei ole kindel, kui palju oleks tükk kaotanud, kui helikujundus oleks tulnud helikandjalt. Või siis kui palju mängiti ise ja kui palju mängiti varem salvestatud materjalile peale. Võimas ainult bändi number jäi puudu. Samas varjuteater roosal taustal oli võimas ning muusika oli talutav. Muidugi on bändil ka üsna suur roll selleks, et publik nelja tunni jooksul magama ei jää.

Teine asi, mis publikut üleval hoidis oli "Hea inimene Seuzanist" stiilis publiku kaasamine etendusse. Kahju, et kolmandas vaatuses see ära unustati ning kõrvaltegevuste puänt tulemata jäi. Ampsatud õuna tagasivõtmise oleks võinud paremini lahendada.

Valguskujunduses meeldis see, et valgussillad võeti kasutusele etenduse osana ja valgusteid ei peljatud nähtavale jätta.

Kas tänasel Eestist põgeneda soovijal võiks kasu olla selle etenduse nägemisel tema veenmiseks kodumaal jätkamiseks? Kardan, et mitte. Pigem kipume olema tagantjärele targad ning sinisilmsed- "minuga nii ei juhtu", "mina oskan paremini asju organiseerida". Kuniks ei ole oma keretäit kätte saanud, võib kunstveri laval tunduda pelgalt näitemänguna. Ning kas füüsilise vägivalla kõrval pandi tähele vaimset vägivalda? Etendus võis ju olla väsitavalt pikk, aga aeg, mis võib võõras kohas jalgade alla saamiseks kuluda on oluliselt pikem. Oli see alles kümme aastat või siis juba viisteist?

Kas näidendi vaatamine muudab tavavaataja suhtumist tavapärasest erineva välimusega välismaalastesse? Loota ju võib, aga tegelikult..? Vähemalt üks katse maailma paremaks muuta on tehtud.