Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvutsutsed on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 629 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žaanri, teatri, mänugkoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestiku välja festivalide lisamiseks. Et kergesti saaks leida need etendused, mis on ühe või teise külastatud festivali programmis. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg. Andmed on sellest samast andmebaasiast, aga juures on ka minu arvamused festivalist.
Soovitusi, milliseid tükke peaksin veel vaatama ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee. Kirjutada võite ka siis, kui olete Tartust autoga minemas (ja samal õhtul naasemas) mõnda huvitavasse mängupaika vaatama etendust, mis selles nimestikus kirjas pole, ning teil on autos vaba koht minusuguse veidriku jaoks.
25.10.2017 - lisatud etenduste pealkirjade filter ja filtritele otsimise võimalus. Erinevate filtritele vahel kontrolle ei ole, seega mitme valiku tegemisel võimalik lihtsalt tulemuseks saada tühi leht, kuna korraga kõiki filtreid rahuldavat tulemust ei ole.
22.07.2018 - parandatud filtrite limiidi viga. Nüüdest peaks olema võimalik üles leida ka kõige esimene etendus, mis andmestikusse kantud. Näitamise järjekorranumbri järele lisatud sulgudesse mitmendana on vastav kanne tehtud. Proovisin teha lehte noortepärasemaks - vaikimisi on arvustused peidus, kliksides pildile pealkirja ees saab arvustused ühekaupa avada. Testige ja andke märku, kas sai parem või mitte.

Filtrid

Aastad: 2008 (51) | 2009 (54) | 2010 (61) | 2011 (42) | 2012 (41) | 2013 (42) | 2014 (45) | 2015 (41) | 2016 (46) | 2017 (44) | 2018 (69) | 2019 (41) | 2020 (29) | 2021 (4) | 2022 (3) | 2023 (13) | 2024 (1) | 2025 (2) | kõik (629)
Tärnid: * (6) | ** (29) | *** (178) | **** (350) | ***** (65)

☟ 1. (564) Tartu Uus Teater - ☞mobiilsed definitsioonid - (Tartu Uus Teater, 11.09.2019) ♥♥♥

Žaanr: perfomance
Näitlejad: Ivo Reinok, Kadri Noormets
Tutvustus: Toas on diivan, maal, laud ja linik ning liigutav olukord. See lugu puudutab komplekte, milleni oleme jõudnud me ise, komplekte, mida võime vaid aimata, komplekte, mida serveerivad süsteemid ning komplekte, millest neil aimugi pole. See lugu läheb nagu kellelegi külla, kus peaks jutuks tulema kaasaja isedefineerimise olulisus ja muud omavastutuse teemad. Ent küla peale üksi ei saa kindel olla.

Käesolev lavastus algas 2016. aasta sügisel, mil esietendus kadrinoormetsa “tõotatud maa”, mille kavalehe pealkiri oli “mobiilsed definitsioonid”. Kavalehe tekst avaldati mõne kuu pärast ka ajakirja TeMuKi avaveerus. Tekst andis proovide käigus üles kerkinud sõnadele ja üldtuntud mõistetele omapoolsed seletused - mobiilsed definitsioonid. Lavastusprotsess jätkus sama aasta hilissügisel, kui Tartmusis avanesid kadrinoormetsa “hüljatud arhitektuuri momendid”. Sel hetkel tulid mängu ruumi neljas seinas paiknevad erinevad diivanid. Järgmine samm oli 2017. aasta sügisel, mil kadrinoormetsa “maandatud tõotuse” meeskonnaga liitusid Ivo ja Andres. See tähendas põlvist nõrgaks võtvat huumorit, mis kunagi ei hüüa tulles ning mis alati jääb kulisside taha, meie vaimule toiduks.
Hinnang: Kes tahab teada, mis toimus peaks lugema Jaak Tombergi artiklit ajakirja Teater.Muusika.Kino 2019 juuni numbrit. Ise küsimus, kas seda peaks enne etendusele minekut või pärast (nagu mina seda tegin).

Tõenäoliselt oleksin varem lugedes antud etendusele minemata. See tähendanuks, et nägemata oleksid jäänud ka hästi välja valgustatud maalid "Kodumaata mees", "Meeleolustikus", "New York", "Segase jutuga tüdruk" ning teised. Või kui oleksin sattunud neid nägema kuskil kunstimuuseumis, siis kindlasti poleks ma leidnud nii palju aega nende jälgimiseks. Näitlejate pajatused piltidest läksid enamasti ühest kõrvast sisse ja teisest välja, aga mingi teistsugune meeleolu siiski oli.

Mina ei ole endiselt osalusteatriks valmis. Kui olen otsustanud etendusele minna, siis tahan istuda turvaliselt võimalikult mugavasse tooli ja kõrvalt vaadata, mis minu ümber toimub. See, et kuus minutit pärast etenduse väljakuulutatud algust sosistatakse kõrva, et peaksin tegema väikse jalutuskäigu ümber teatrimaja, helistama uksekella teeb ärevaks. Ennast tundes ei olnud kuigi kaugel võimalus, et oleksin jopi selga pannud, kapuutsi pähe tõmmanud ning piletit kontrollivast neiust lihtsalt mööda jalutanud. Niikaua, kui näitlejad kiusavad teisi publikus olijaid tundub see natukene naljakaski. Aga kui ise pead "ennast vabalt tundma" keset võimlat, mis on ääristatud diivanite ja maalidega, enam nii naljakas ei ole. Tõsi, tänu sellele väljastpoolt torkimisele sain päris korraliku pilgu heita maalile "Kasvav rohelus" mis minu selja taga rippus.

Aga teistele - järsku neile on sellist närvikõdi vaja. Ning eks lavameeskonnale on parajalt huvitav eksperiment inimeste jälgimiseks. Kes kuidas reageerib. Kuidas juba kaugelt ära tunda need, keda võib vedada mitmele fotole erinevate taustadega (näiteks kolm graatsiat), kes jätta täiesti rahule ning kelle istumise alt võtta esimene padi. Ning kes võib üllatada sellega, et pelgalt diivanist jääb alles vaid puitraam.

Lavatehniliselt on päris palju vaeva nähtud. Erinevate piltide ja diivanite kokkusobitamine, erinevate vimkade ettevalmistamine ning muidugi maalide või siis nende osade täpne väljavalgustamine. Ega nii palju valgusuundi, kui siin kasutusel oli väga paljudes lavastustes ei olegi.