Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvutsutsed on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 629 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žaanri, teatri, mänugkoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestiku välja festivalide lisamiseks. Et kergesti saaks leida need etendused, mis on ühe või teise külastatud festivali programmis. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg. Andmed on sellest samast andmebaasiast, aga juures on ka minu arvamused festivalist.
Soovitusi, milliseid tükke peaksin veel vaatama ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee. Kirjutada võite ka siis, kui olete Tartust autoga minemas (ja samal õhtul naasemas) mõnda huvitavasse mängupaika vaatama etendust, mis selles nimestikus kirjas pole, ning teil on autos vaba koht minusuguse veidriku jaoks.
25.10.2017 - lisatud etenduste pealkirjade filter ja filtritele otsimise võimalus. Erinevate filtritele vahel kontrolle ei ole, seega mitme valiku tegemisel võimalik lihtsalt tulemuseks saada tühi leht, kuna korraga kõiki filtreid rahuldavat tulemust ei ole.
22.07.2018 - parandatud filtrite limiidi viga. Nüüdest peaks olema võimalik üles leida ka kõige esimene etendus, mis andmestikusse kantud. Näitamise järjekorranumbri järele lisatud sulgudesse mitmendana on vastav kanne tehtud. Proovisin teha lehte noortepärasemaks - vaikimisi on arvustused peidus, kliksides pildile pealkirja ees saab arvustused ühekaupa avada. Testige ja andke märku, kas sai parem või mitte.

Filtrid

Aastad: 2008 (51) | 2009 (54) | 2010 (61) | 2011 (42) | 2012 (41) | 2013 (42) | 2014 (45) | 2015 (41) | 2016 (46) | 2017 (44) | 2018 (69) | 2019 (41) | 2020 (29) | 2021 (4) | 2022 (3) | 2023 (13) | 2024 (1) | 2025 (2) | kõik (629)
Tärnid: * (6) | ** (29) | *** (178) | **** (350) | ***** (65)

☟ 1. (575) Vana Baskini Teater - ☞Garaaž - (Vanemuise suur maja, 09.12.2019) ♥♥♥

Autor(id): Mika Myllyaho
Žaanr: draama
Näitlejad: Tõnu Oja (Eesti Draamateater), Andrus Eelmäe
Tutvustus: Polygon Teatri ja Vana Baskini Teatri koostööprojekt “GARAAŽ”

Jaagul on väikelinnas autoparandustöökoda.Ta on terve elu olnud ettevõtja ja elatanud oma peret remontides autosid. Napilt enne pensionileminekut on ta jõudnud pankroti äärele. Kaasaegsed autod vajavad kaasaegseid paranduseadmeid ja arvuteid, mis on kallid ja eeldavad oskusi. Pankrot on aga ka väga isiklik kaotus – viimane asi, mida Jaak elus kogeda sooviks. Töökojas töötab ka Oll. Jaak on võtnud Olli töökotta abiliseks, et aidata lapsepõlvesõpra, kes on läbipõlemise tõttu tagandatud koolijuhataja kohalt. Mõlemad mehed on viie- ja kuuekümnendate vahel, umbes sealtsamast, kus nende tsiklid või autodki. Mehed võtavad üheskoos ette võitluse Garaaži eest. Koos algab tõeliselt lõbus road-movie: mehed otsustavad You Tube’ riteks hakata, Facebook’i klikke koguneb mühinal, uusi kundesid ka..

Ühtäkki saab sellest vahetegemisest sünonüüm kogu ühiskonnale, minevikule ja tulevikule, parteile ja valimistele. Valgekraed, kes skaudilaagris väljakäiku kukkusid, haiseks justnagu siiani.

Maailm on võrdne ja nagu ei ole ka. Maailm on nostalgiline ja nagu ei ole ka. Künismi ei taju, aga natuke kahju ja ilus ja valus on… ehkki 120 minutit on üpris tihe ja lõbus tulistamine nagu tõelises road movies ikka. Road-movie, kus aga ei sõideta kuhugi, maailm kihutab Garaaźi sisse- ja meie läheme sellega tuurile minevikku. Et jõuda tulevikku.

Kui ollakse keskeas, on see hääbumine või algab just alles siis parimal moel rock’n’roll?

Eesti vaatajale on Mika Myllyaho tuntud Vanemuises lavastatud triloogia “Kaos”, “Harmoonia” ja “Paanika” lavastuste kaudu.
Hinnang: Kõik eeldused on justkui heaks lavastuseks loodud Mika Mylyaho tekst, kahe teatri koostöös tuuakse lavale näitleja kolmandast teatrist jne. Ka reklaamikampaania on olnud üsna pikk ja pidev.

Samas igas elemendis jäi midagi puudu ning tervik pani pead vangutama. Kas jälle on terve saalitäis publikut läinud reklaami ja tuntud nimede ohvriks.

Vanemuise suure maja lava on antud lavastuse jaoks liialt suur. Vähesed dekoratsioonid ja rekvisiidid hajuvad ära ning ehtsat garaaži tunnet ei tekki. Ei aita seegi, et dekoratsioonid on üles pandud lava tagumisse otsa. Distants publikuga jätab etendusel oma pitseri. Võimalik, et kuskil väiksemas kohas on suhe publikuga parem.

Juba 15 minutit enne etenduse algust saab selgeks, et midagi on viltu valguskujundusega. Liikuvpead on lastud alla publikule nähtavasse alasse ning nad elavad kogu esimese vaatuse iseenda elu. Nad ei sütti küll kordagi, kuid pidev edasi tagasi kiikumine muutub häirivaks. Ühelt poolt selle pärast, et pool lava on veidi hämar ning teiselt poolt sellepärast, et ikka ja jälle käib lae alt läbi tume peegeldus. Teises vaatuses saab selgeks, milleks liikuvpeade liikumine mõeldud oli - olematu mootorrattaga sõitmise imiteerimiseks. Aga ega see imitatsioon hästi välja ei kuku. Eest taha pendeldamise asemel oleks võinud kasutada ringiratast liikumist. Mingil hetkel leiti üles eestvalguse suund ning laval läks valgemaks, aga seegi kadus kuidagi ära.

Täielikuks läbikukkumiseks kujunes pikalt katte all peidus olnud mootorratas. Olgu mootoriga kuidas on, aga tagumine ratas oleks pidanud ikka päris olema. Olgu siis väiksed abirattad kõrval, et näitlejad saaksid end turvalisemalt tunda, aga nüüdne lahendus oli haleväärne.

Väga raske on antud lavastust klassifitseerida. Komöödia jaoks oli liialt vähe nalja, tragöödia jaoks liialt vähe tõsisust. Särtsu oli vähe, pinget samuti.

Näitlejad olid ju iseenesest päris head. Mõlemad rollid olid hästi välja mängitud.