Autor(id): Urmas Lennuk
Žaanr: draama
Näitlejad: Liisa Aibel, Margus Grosnõi, Anneli Rahkema, Peeter Rästas, Imre Õunapuu
Tutvustus: Tõde maailmast kuni 90% soodsamalt
Ühel päeval hakkab jumalatel igav ja nad otsustavad luua inimese. Inimene
on aga ablas olend. Alati on tal midagi veel vaja. Isegi, kui tal mitte
midagi ei ole, tahab ta kohe „midagi veel”. Vaatamata sellele, et tal
veel mitte midagi üleüldse polegi.
Annad talle kivi, tal on kohe ka teist tarvis. Annad talle kaks kivi, juba
hakkab ta kiviaeda ehitama. Annad inimesele päikese, kohe vajab ta
hädasti päikseprille. Võtad päikese ära – tahab kuud ja tähti.
Annad inimesele sõna, inimene tahab kohe tervet keelt. Annad inimesele
keele, kohe mõtleb ta ise uue ja veel parema välja. Ja nii edasi ja nii
tagasi.
Nagu ikka, kehtib kaasaegne kuldreegel ka jumalate kohta: tahtsime parimat,
aga välja tuli nagu alati. „Made in China” tegelebki inimeste
tahtmiste ja jumalate võimaluste sünteesimisega. Lühidalt on see lugu
sellest, kuidas XXI sajandil on maailmas kõige rohkem kasutatud fraas
„made in China”, aga mitte „all you need is love”.
Esietendus 9. novembril 2019 Rakvere Teatri väikses saalis.
Detsembris on „Made in China” etendused erilised, sest pärast etendust
pakume pikas lauas õhtusöömaaega. Menüüs on eelroogadena hummus
(kikerhernepüree) ja baba ghanoush (baklažaanipüree seesamipastaga);
põhiroogadena rõõmustavad maitsemeeli plov köögiviljadega, kana
poolkoivad ja saute juurviljadest (pannil pruunistatud köögiviljad).
Kõrvale saab võtta palmiksaia challah ja lavašši. Magusa poole pealt
pakume ahjuõuna mee, rosinate ja kreeka pähklitega. Õhtusöömaaega
saadab elavas esituses juudi muusika – kuum, tantsuline ja rütmikas.
Hinnang: Väga keeruline on soovitada antud tükki teistele. Samas midagi ju ometi
selles oli. Väga palju kõiguti hea ja halva piiri peal, aga samas
koduteel järele mõeldes, ega seda piiri väga ei ületatudki. Jah väga
palju keerleb ümber kristliku maailma tabuteemade. Kindlasti leidub
usklike, kellele ei meeldi vabameelne käsitlus maailma loomisest ning
erinevate jumaluste kokkuviimisest. Või siis teadlasi, kellele sugugi ei
meeldi lapiku maakera teooria kajastus. Samas religiooniga mängimise taha
on peidetud päris kõva sõnum. Tarbimisühiskond saab inimkonnale
hukatuseks, kui nii edasi jätkata.
Lavatehniliselt huvitav tükk. Varem samas saalis käinuna tuli
üllatusena, kui suur ruum mängimiseks tegelikult olemas on. Ning kui
paljud väiksed saalid saavad uhkustada oma pöördlavaga? Kui palju tikke
proovide käigus ära põletati? Huvitavalt kokku seatud valgusefektid
päeva ja öö vaheldumisest. Julge loomuliku valguse kasutamine. Ülimalt
omapärased jumaluste kostüümid. Liikuvpeade külgvalguseks kasutamine
õigustas end mitmes kohas. Lumi ja kuuskede taha peidetud trepp on ka
kenasti olemas.
Sisu jääb hüppavaks. Kohati saad muiata, paaril korral itsitada ka.
Pisaraid valama ei pea. Eriti esimene vaatus paneb mitmel korral mõtlema,
miks ma siin olen? Mis ometi laval toimub? Ega teises vaatuses palju
paremaks ei lähe, aga vähemalt koorub välja mõte, miks autor sellise
pealkirja oma teosele pani. Ning sõnum "me peaksime üksteist rohkem
armastama ning vähem tahma materiaalseid hüvesid" on täiesti olemas.
Lootus paremusele jääb ka kõlama.
Lisapunkt algus ja lõpukõlli eest. Väga osavalt tulid tavarutiinist
välja.
Peale etendust pakutud toit oli tegelikult üsna OK. Veidi jahtunud, aga
täitsa söödav. Kitsaks läks, aga õhtuseks söömaajaks täitsa piisav
kogus nii soolast kui magusat. Meeldis ka see, et alkohol jäeti mängust
välja. Taustamuusika ei seganud söömist.