Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvutsutsed on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 629 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žaanri, teatri, mänugkoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestiku välja festivalide lisamiseks. Et kergesti saaks leida need etendused, mis on ühe või teise külastatud festivali programmis. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg. Andmed on sellest samast andmebaasiast, aga juures on ka minu arvamused festivalist.
Soovitusi, milliseid tükke peaksin veel vaatama ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee. Kirjutada võite ka siis, kui olete Tartust autoga minemas (ja samal õhtul naasemas) mõnda huvitavasse mängupaika vaatama etendust, mis selles nimestikus kirjas pole, ning teil on autos vaba koht minusuguse veidriku jaoks.
25.10.2017 - lisatud etenduste pealkirjade filter ja filtritele otsimise võimalus. Erinevate filtritele vahel kontrolle ei ole, seega mitme valiku tegemisel võimalik lihtsalt tulemuseks saada tühi leht, kuna korraga kõiki filtreid rahuldavat tulemust ei ole.
22.07.2018 - parandatud filtrite limiidi viga. Nüüdest peaks olema võimalik üles leida ka kõige esimene etendus, mis andmestikusse kantud. Näitamise järjekorranumbri järele lisatud sulgudesse mitmendana on vastav kanne tehtud. Proovisin teha lehte noortepärasemaks - vaikimisi on arvustused peidus, kliksides pildile pealkirja ees saab arvustused ühekaupa avada. Testige ja andke märku, kas sai parem või mitte.

Filtrid

Aastad: 2008 (51) | 2009 (54) | 2010 (61) | 2011 (42) | 2012 (41) | 2013 (42) | 2014 (45) | 2015 (41) | 2016 (46) | 2017 (44) | 2018 (69) | 2019 (41) | 2020 (29) | 2021 (4) | 2022 (3) | 2023 (13) | 2024 (1) | 2025 (2) | kõik (629)
Tärnid: * (6) | ** (29) | *** (178) | **** (350) | ***** (65)

☟ 1. (59) Projekt - ☞Samal ajal - (Athena kultuurikeskus, 05.03.2009) ♥♥♥♥

Autor(id): Jevgeni Griśkovetsi
Žaanr: monoetendus
Näitlejad: Priit Ruttas
Tutvustus: "Etenduses "Samal ajal" on kõik lakooniline, vähenõudlik, samal ajal paljuütlev. Raske on etenduse põhi-ideed lühidalt sõnastada, sest see tundub niivõrd sügav ja mahukas. Etendus on tunnetest, enese mõistmisest. Kui palju raskem on elada, kui saad maailma kohta rohkem teada. Kui palju raskem on korraga ja SAMAL AJAL mõista ja tunda selle väärtust, mis toimub. Mis ongi õnn." Ega tegijatelgi põhi-ideed kergem pole sõnastada, kui autoril, aga üks asi on selge - ta räägib ASJAST! Sellest, millest on vaja rääkida, esitades küsimusi, mida kõik on kunagi küsinud (kasvõi lapsepõlves), aga millele iial vastuseid ei saa - ja väga selge ja tuttav on see, millest ta räägib - ja paistab, et mitte vähestele - kõik on midagi sellist või lausa täpselt sama oma elus tundnud - just nimelt TUNDNUD, aga mitte kunagi sellest niimoodi mõelnud".
Hinnang: Algas ju kõik üsna igavalt. Muusika pandi käima pimedusest ilmus välja musta riietatud mees, kes nägi välja nagu oleks eile olnud üks suur pidu ja ta just just ärkas, istus toolile ja hakkas kobades meelde tuletama "See, millest ma praegu räägin, pole tegelikult üldse oluline, lihtsalt - ma sain sellest just hiljuti teada - kuigi ma ei mõtle sellele kogu aeg, ma ei mõtle sellele tegelikult üldse, aga on vaja rääkida sellest, praegu, kuigi, nii nagu vaja, ma rääkida ei saa – sellest ei tule mitte midagi välja.." Ega asi ei tõotanud midagi head ka siis, kui must T-särk ja püksid läksid nagisse ja välja ilmus inimese elundite skeem. Aga siis mingil hetkel ilmusid vedurijuhtide ja siseelundite kõrvale ka lendurid, sõdurid, meremehed, turistid, aastavahetuseks ettevalmistuvad inimesed, pidulised, diivanil lebajad, naised ja kõik see muus. Nagu lennujaamale lähenev kiilundud tellikuga lennuk teeb aina ringe ja ringe võttes endaga kaasa väga palju samal ajal tegutsevaid inimesi.

Eriti meeldis mulle muusikaline kujundus. Kui esimese looga ei saanud kohe lainele, siis ka siin jõuti ilusti kõik oma kohale tiirutada. Võib ju küsida, miks Elvis laulis hispaania keeles aga kõik sinna juurde käiv oli suurepärane. Etenduses kasutatud venekeelsed laulud olid ka väga hea sõnumiga. Ühele neist lisati vaba tõlge eesti keelde ning see juhatas kätte teksti sügavuse. Kiidusõnad igavlevale helitehnikule, kes seekord sai heli väga hästi paika. Varasemaid etendusi ja filme Athena kultuurikeskuse pööningusaalis vaadates jäi mulje, et sealse tehnikaga ei olegi võimalik korraliku heli saada. Aga on ikka küll. Ning sama mehe poolt juhitud valgusefektid toetasid suurepäraselt nii heli, kui lavastust üldse.

Teiseks meeldis mulle venekeelne luule. Ega ma lõpuni aru ei saanud (momendil ei ole meeleski, millest täpselt jutt käis), aga esitus oli väga veenev ja kaasakiskuv. Parajalt aeglane, et mõttes kaasa tõlkida ja kujundada värssidest enda nägemus. Sõnum tuletas vägagi meelede Lermotovi luuletust "Puri". Inimesed otsivad kogu aeg midagi uut, trotsivad kõiki elu kannatusi, et leida eneses sisemine rahulolu.

Mööda ei saa minna Priit Ruttase väga heast kehakeelest. Pingul lihased kandsid endas pidevalt mingit varjatud sõnumit. Tantsulisi numbreid oli täpselt parasjagu.

Kokkuvõtteks oli antud etenduse ainsaks puuduseks see, et publikut oli liiga vähe. Müüt, et monoetendus on oma olemuselt halb, ei pea minu arvates paika. Kuigi õnnestumiseks on vaja väga palju vaeva nii näitlejalt kui taustajõududelt.