Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvutsutsed on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 629 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žaanri, teatri, mänugkoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestiku välja festivalide lisamiseks. Et kergesti saaks leida need etendused, mis on ühe või teise külastatud festivali programmis. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg. Andmed on sellest samast andmebaasiast, aga juures on ka minu arvamused festivalist.
Soovitusi, milliseid tükke peaksin veel vaatama ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee. Kirjutada võite ka siis, kui olete Tartust autoga minemas (ja samal õhtul naasemas) mõnda huvitavasse mängupaika vaatama etendust, mis selles nimestikus kirjas pole, ning teil on autos vaba koht minusuguse veidriku jaoks.
25.10.2017 - lisatud etenduste pealkirjade filter ja filtritele otsimise võimalus. Erinevate filtritele vahel kontrolle ei ole, seega mitme valiku tegemisel võimalik lihtsalt tulemuseks saada tühi leht, kuna korraga kõiki filtreid rahuldavat tulemust ei ole.
22.07.2018 - parandatud filtrite limiidi viga. Nüüdest peaks olema võimalik üles leida ka kõige esimene etendus, mis andmestikusse kantud. Näitamise järjekorranumbri järele lisatud sulgudesse mitmendana on vastav kanne tehtud. Proovisin teha lehte noortepärasemaks - vaikimisi on arvustused peidus, kliksides pildile pealkirja ees saab arvustused ühekaupa avada. Testige ja andke märku, kas sai parem või mitte.

Filtrid

Aastad: 2008 (51) | 2009 (54) | 2010 (61) | 2011 (42) | 2012 (41) | 2013 (42) | 2014 (45) | 2015 (41) | 2016 (46) | 2017 (44) | 2018 (69) | 2019 (41) | 2020 (29) | 2021 (4) | 2022 (3) | 2023 (13) | 2024 (1) | 2025 (2) | kõik (629)
Tärnid: * (6) | ** (29) | *** (178) | **** (350) | ***** (65)

☟ 1. (609) Ugala - ☞Valged põdrad - (ERM, 08.09.2021) ♥♥♥

Autor(id): Piret Jaks
Žaanr: draama
Näitlejad: Ilo-Ann Saarepera, Marika Palm, Marion Tammet (TÜ VKA), Liisu Krass (külalisena), Peeter Jürgens, Rait Õunapuu, Vallo Kirs, Tanel Ingi
Tutvustus:

Vanasse talumajja ühes mereäärses külas kolivad noor mees ja naine. Esimesest pilgust on selge, et nad on linnainimesed. Mees on imelik – ise elab looduskaitsealal, aga tassib püssi kaasas. Tema napisõnaline naine on aga veel imelikum. Miks nad siia tulid? Sellesse kolkasse, kus kõik tunnevad kõiki ja elutuiksoonteks on vaikselt tiksuv kauplus ja külabaar?

„Tore, et nad tulid,“ leiab kohalik konstaabel.

„Ei usu, et nad siia jäävad,“ arvab külavanem. „Tuleb jälle mees naisega. Tuleb ja naine ei oska olla. Mees ei oska olla. On linnas harjunud ja arvavad, et siin on samamoodi… Kõik läksid. Küll lähevad ka need.“

„Linnainimesed on lollid!” võtab poemüüja asja kokku.

„Valged põdrad” võitis nime all „Siirderiitujad“ 2019. aastal Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlusel I preemia.
Hinnang: Parafraseerides lavastuse lõppuosa: "Ah mis siin ikka rääkida, naine teadis täpselt mis toimus, mehed ei tea ega saa kunagi aru".

Paljude vaatajate silmis oli teatrisaalist lahkudes näha sisemist võitlust selle üle, kas nad said autori ja lavastaja mõtetest aru või mitte. Need, kes tulid vaatama kerget komöödiat selle üle, mis hulle tükke linnainimesed suudavad maal korda saata, pidid pettuma. Samuti need, kes lootsid leida kinnitust mõttele, et elu maal on lust ja lillepidu. Positiivse üllatuse osaliseks said need, kellele meeldivad mõistulood ning müstika.

Lava oli tõstetud tavapärasest kõrgemale - tänu valge põdra tarkusele oli mul oidu osta pilet kuuendasse ritta. Kujutan ette, et esimeses reas istudes oleks kael päris kangeks jäänud.

Kõrgele tõstetud lava võimaldas etenduse alguses publikust mere teha. ERMi väikse teatrisaali võimalused London Prince of Wales Theatre omadele järele ei jõua, aga meri oli täiesti olemas koos sadamakail mere voogude nautlejatega. Sünge ja tormi tõotav. Paaril korral veel kasutati osavalt ära lava alust tühja ruumi ning metallvarbasid. Ülejäänud puitkiud plaadist kujundus tundus veidi kunstlikuna, pigem väikelinna odavalt ülesvuntsitud olustik, kui küla, kuhu oma probleemide eest peituda. Puudu jäi toonesepa ja aja puretud talumajade hõngust.

Päris huvitav pleksiklaasist akna ja ribikardinate kasutamine. Veidi üle võlli keeratud, aga mängis hästi kaasa selle taga toimuvale tegevusele. Ning järjekordselt toimus "lava taga" vähemalt sama palju kui laval.

Näitlejatest tõstaks esile Marion Tammeti nooruslikust ja Peeter Jürgensi väljapeetust ning müsilisust. Mustas ülikonnas härrasmehena liikuv, tantsiv või siis teisi kõrvalt vaatav valge põder oli päris jõuline roll. Mis sest et tavalise mehena ma enamuses sellest aru ei saanud.

Helikujunduses oli kasutatud päris mitmes kohas tugevat müra ja bassi, mis pani saalis olevad mettalltorud ja esemed osaliselt resonantsi. Paaril korral tundsin end jälle lapsepõlves Charizma kontserdil, kus publiku alalt põgenesin ja muidu väga head kontserti kaugemalt parklas läbi autoakna nautisin. Kaugelt või vaikselt on väga hea, aga nõnda lähedalt ja valjult lööb südame rütmist välja ning tekitab okserefleksi. Õnneks kõik jäid terveks ning saalist põgenema ei pidanud. Paar detsibelli vaikemana oleks võinud helikujundust nautida küll.