Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvutsutsed on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 629 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žaanri, teatri, mänugkoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestiku välja festivalide lisamiseks. Et kergesti saaks leida need etendused, mis on ühe või teise külastatud festivali programmis. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg. Andmed on sellest samast andmebaasiast, aga juures on ka minu arvamused festivalist.
Soovitusi, milliseid tükke peaksin veel vaatama ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee. Kirjutada võite ka siis, kui olete Tartust autoga minemas (ja samal õhtul naasemas) mõnda huvitavasse mängupaika vaatama etendust, mis selles nimestikus kirjas pole, ning teil on autos vaba koht minusuguse veidriku jaoks.
25.10.2017 - lisatud etenduste pealkirjade filter ja filtritele otsimise võimalus. Erinevate filtritele vahel kontrolle ei ole, seega mitme valiku tegemisel võimalik lihtsalt tulemuseks saada tühi leht, kuna korraga kõiki filtreid rahuldavat tulemust ei ole.
22.07.2018 - parandatud filtrite limiidi viga. Nüüdest peaks olema võimalik üles leida ka kõige esimene etendus, mis andmestikusse kantud. Näitamise järjekorranumbri järele lisatud sulgudesse mitmendana on vastav kanne tehtud. Proovisin teha lehte noortepärasemaks - vaikimisi on arvustused peidus, kliksides pildile pealkirja ees saab arvustused ühekaupa avada. Testige ja andke märku, kas sai parem või mitte.

Filtrid

Aastad: 2008 (51) | 2009 (54) | 2010 (61) | 2011 (42) | 2012 (41) | 2013 (42) | 2014 (45) | 2015 (41) | 2016 (46) | 2017 (44) | 2018 (69) | 2019 (41) | 2020 (29) | 2021 (4) | 2022 (3) | 2023 (13) | 2024 (1) | 2025 (2) | kõik (629)
Tärnid: * (6) | ** (29) | *** (178) | **** (350) | ***** (65)

☟ 1. (615) Vene Teater - ☞Minu veetlev leedi - (Vene teatri suur saal, 03.03.2023) ♥♥♥♥

Autor(id): Georg Bernhard Shaw, Alan Jay Lerner, Frederick Loewe
Žaanr: muusikal
Näitlejad: Elina Nechayeva, Aleksandr Ivaškevitš, Viktor Marvin, Ilja Nartov, Larissa Savankova, Jekaterina Kordas, Natalja Dõmtšenko, Natalia Murina, Dmitri Kordas, Marika Otsa, Alexandr Domowoy, Eduard Tee, Anna Markova, Marina Malova, Karin Lamson, Tatjana Jegoruškina, Anastassia Tsubina, Daniil Zandberg, Sergei Tšerkassov, Dan Jeršov, Allar Valge, Jaroslav Galitski, Richard Beljohin, Greta Raidma, Emilija Kuznetsova
Tutvustus: Vene Teater esitleb vaatajatele üht maailma populaarseimat muusikali „Minu veetlev leedi“. Näidendi toob lavale Venemaa hinnatud koreograaf ja lavastaja Alla Sigalova. Peaosades astuvad üles särav ooperilaulja Elina Nechayeva ja Vene Teatri tippnäitleja Aleksandr Ivaškevitš.

Kostüümikunstnikuks on Venemaa legendaarne moeajaloolane, rahvusvahelise tuntusega kunstikriitik ja moekollektsionäär, Venemaa Kunstide Akadeemia auakadeemik Aleksandr Vasiljev. Lavakujunduse on loonud tuntud ja tunnustatud Gruusia teatrikunstnik Georgi Alexi-Meskhishvili.

„Minu veetlev leedi“ on üks maailma kuulsamaid muusikale. Imeline muusika, peadpööritav koreograafia, vaimukad dialoogid ja kaasakiskuv süžee jätavad kustumatu mulje ning on põhjuseks, miks seda näidendit esitatakse maailma kuulsaimatel lavadel ikka ja jälle.

Bernard Shaw näidendil „Pygmalion“ põhineva muusikali autorid Alan Jay Lerner (libretto autor) ja helilooja Frederick Loewe jutustavad publikule erakordselt heasüdamliku, kohati väga naljaka, õrna ja tundliku loo armastusest, hasardist... ja inglise keelest.

Noore lilleneiu Eliza Doolittle`i juhuslik kohtumine foneetikaprofessori Henry Higginsi ning lingvisti ja erusõjaväelase kolonel Pickeringiga põhjustab ootamatu eksperimendi: professor Higgins lubab oma kolonelist sõbrale tõestada, et Londoni alamklassist pärit vaesest lilleneiust on võimalik poole aastaga koolitada hertsoginnaga võrdväärne suurilma daam. Selleks tuleb koknit kõnelev lilleneiu õpetada rääkima kõrgklassi inglise keelt. Professor Higgins teeb kolonelile ettepaneku sõlmida kihlvedu selle peale, et poole aasta pärast on Eliza Doolittle’st saanud noor daam, kelle kõnelemist kuulates ei suuda keegi aimata, et tegemist on lihtrahva seast pärit harimatu lilleneiuga. Kolonel nõustub kihlveoga ning soostub isegi tasuma lilleneiu koolituskulud. Eliza omalt poolt on igati nõus kõnetunde võtma, sest ta unistab töökohast lillepoes. Keegi neist kolmest ei aima kui palju ootamatusi, üllatusi, kannatusi ja kahetsusi see kummaline kihlvedu endaga kaasa toob...
Hinnang: Saan aru, et ma pole ainus, kes Vene teatri mängukavast "Minu veetleva leedi" leides imestas, kas see on ikka õige info. Puhas sõnateater teeb järsku muusikali. Vaimusilmas orkestri jaoks ruumi ei ole ning kust leitakse nii palju tantsijaid, kui varasemates lavastustes näha on olnud. Samas tekitas huvi, võimalus enda lemmikmuusikali uues teatris ja keeles näha.

Kavalehelt loen, et etendus on planeeritud 2 tunni ja 40 minuti pikkuseks. Estonia kavavalehel on 3 tundi ja 45 minutit. Tänu publiku hilinemistele kujuneb pikkuseks 3 tunid ja 12 minutit. Paljud varem igavaks kiskunud tantsud on lühemaks jäänud ning ka teksti tundub veidi kärbitud. Iseenesest väga hea.

Kavalehel kiidetakse taevani kostüümikunstniku. Mina selle kiidulauluga liialt kaasa ei läheks, nii mõnedki kostüümid on pööratud klounaadiks. Kõige rohkem on kahju sellest, et klouniks muutuvad Mrs Pearcde ja tema abilised. Alfred Doolittle kostüümis riigilipuga mängimine tundus kohatu. Samas silmailu oli.

Parajaks katsumuseks osutus vene keel. Hääldusele üles ehitatud nalju on keeruline tõlkida ning kasutusele tulevad vene keelele omased keerdkäigud, mida ei suuda jälgida. Kohati kummitavad peas varem eesti keeles kuuldud lauluread ning kuulduga tekib konflikt. Samas eitahaks olla sünkroontõlkija rollis.

Elina Nechayeva sai Eliza rollida hästi hakkama. Miks ta ei peaks saamagi? Osalemine Metslaste sarjas näitas, et tegu on väga huvitava, mitmekülgse ja andeka inimesega. Tuge teistelt näitlejatelt jäi veidi väheseks, seega Helen Kõre roll Estonias jääb minu jaoks grammi võrra paremaks.

Kõige rohkem võrreldes eelmiste lavastustega jäi puudu teatrimaagiast. Vihm jäi kunstlikuks, ei tekkinud võimsat Londoni tänava tunnet ning ballisaali sära jäi kahvatuks. Elusa tule asemel toodi lavale veidi tossav seadeldis. Samas samade elementide ärakasutamine on mõistlik. Väikse lava peal ongi vähem võimalusi. Ning eks see annab näitlejatele võimaluse rohkem ise särada.