Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvustused on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 630 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žanri, teatri, mängukoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestikku festivalide välja, et leiaks kergesti ühe või teise külastatud festivali programmis olnud etendused. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg.
Soovitusi, milliseid tükke veel vaatama peaksin, ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee.
Arvustused on vaikimisi peidus. Pealkirja ees olevale käele klõpsates saab arvustuse ühekaupa avada.

Filtrid

Aastad: kõik (630) | 2026 (1) | 2025 (2) | 2024 (1) | 2023 (13) | 2022 (3) | 2021 (4) | 2020 (29) | 2019 (41) | 2018 (69) | 2017 (44) | 2016 (46) | 2015 (41) | 2014 (45) | 2013 (42) | 2012 (41) | 2011 (42) | 2010 (61) | 2009 (54) | 2008 (51)
Tärnid: ♥ (6) | ♥♥ (29) | ♥♥♥ (178) | ♥♥♥♥ (351) | ♥♥♥♥♥ (65)

☟ 1. (110) Vanemuine - ☞Vanamees ja meri - (Sadamateater, 21.01.2010) ♥♥

Autor(id): Ernest Hemingway
Žanr: tantsuetendus
Näitlejad: Aivar Kallaste, Silas Stubbs
Tutvustus: 3D-taustavideoga tantsulavastus Ernest Hemingway samanimelise lühiromaani alusel.

"Vanamees ja meri" on Hemingway lühiromaan, kirjutatud Kuubal 1951 ja avaldatud 1952. See oli viimane tema tähtsamatest ilukirjanduslikest töödest ja ilmus veel kirjaniku eluajal. Loo tegevus keskendub eakale Kuuba kalurile Santiagole, kes võitleb ookeanil hiiglasliku marliiniga. Tegemist on olulise teosega 20. sajandi ilukirjanduses, mis kinnitab veelkord Hemingway staatust maailmakirjanikuna ja oli samas ka suure tähendusega talle 1954. aasta Nobeli kirjanduspreemia omistamisel.
Hinnang: Kuidas ka ei taha, see etendus ei mahu kuidagi viimase kahe aasta TOP 100 sisse. Niivõrd eriline etendus.

Samas ei olnud nende 50 minuti jooksul kordagi igav. Kui laval midagi erilist ei toimunud, siis sai ju papist prillidega mängitud ja vaadatud, kuidas 3D pilt ilma nendeta välja näeb. Pooltel juhtudel nägi ilma parem välja, aga üldiselt oli rohe-punastest prillidest abi küll. Vähemalt üks kajakas suutis end lennutada kenasti publiku peade kohale, ning tuletas meelde London Eye 4D kinos kogetud. Kahjuks oli Sadamateatri pilt suht värvivaene ja väheste liikuvate detailidega. Samas muidugi ega tormine meri ongi sombune.

Muusika oli täitsa nauditav, kuigi raadios vahetaks tõenäoliselt kanalit.