Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvustused on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 630 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žanri, teatri, mängukoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestikku festivalide välja, et leiaks kergesti ühe või teise külastatud festivali programmis olnud etendused. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg.
Soovitusi, milliseid tükke veel vaatama peaksin, ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee.
Arvustused on vaikimisi peidus. Pealkirja ees olevale käele klõpsates saab arvustuse ühekaupa avada.

Filtrid

Aastad: kõik (630) | 2026 (1) | 2025 (2) | 2024 (1) | 2023 (13) | 2022 (3) | 2021 (4) | 2020 (29) | 2019 (41) | 2018 (69) | 2017 (44) | 2016 (46) | 2015 (41) | 2014 (45) | 2013 (42) | 2012 (41) | 2011 (42) | 2010 (61) | 2009 (54) | 2008 (51)
Tärnid: ♥ (6) | ♥♥ (29) | ♥♥♥ (178) | ♥♥♥♥ (351) | ♥♥♥♥♥ (65)

☟ 1. (618) Raeküla Rahva Teater - ☞Selle päikese all - (Lendteater, 04.08.2023) ♥♥

Žanr: draama
Hinnang: Vanad naised (näitleja, lillemüüja, ajalehtede müüja, ärinaine, kaardimoor) kogunevad hooldekodus terassile ja meenutavad suuresti monoloogi vormis oma mineviku. Tööd ja suhteid meestega. Igalühel oma kibestumised ja rõõmsad hetked. Olen vist selle lavastuse jaoks liialt noor. Kindlasti on neid, kes ei ole.

Oli mitu päris head tekstita osa rollisooritust.

☟ 2. (602) Viljandi Kultuuriakadeemia - ☞A Place Called Unkonwn - (ERM, 08.09.2020) ♥♥

Autor(id): Johhanna Anett Toomel
Žanr: tantsuetendus
Näitlejad: Mareeta Ojasaar, Annabel Tanila, Kai Valtna, Helle Mari Toomel, Carl Heinrich Pruun, Katrin Kubber
Tutvustus: „A PLACE CALLED UNKNOWN“ on kohtumispaik maailma serval. Paik vanadele ja noortele, sõpradele ja armastajatele. Neile, kes tahavad rääkida elust ja surmast või jälgida aja kulgu. Kõik, mis juhtuma hakkab, on juba ette teada, ent ometi täiesti määramatu. Võib-olla polegi tähtis see, kuhu kohale jõutakse, vaid see, mis juhtub enne saabumist. Kui kõik on ettemääratult lahtine, ei jää muud üle, kui kaasa tulla.

„A PLACE CALLED UNKNOWN“ on Johhanna Anett Toomeli TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia koreograafi diplomilavastus.
Hinnang: Lõpuks ometi teatripaigutus. Saab istuda tagumises reas toolil. Kahjuks on tegevus toodud publikule nii lähedale, et esimest kaht tantsupaari on pea võimatu pool etendust telefonis istunud mehe tagant näha.

Etendus algab suure sõjaga ning lõppeb sama sõja teise lahinguga. Vahepeale jääb siis erinevates vormides jutustus, kuidas selle sõjani jõuti. Kui kena muistend pere kolmeteistkümnendast pojast ning tema ristiisast - surmast, välja jätta, siis tuleks vähemalt kolm korda vaadata, et aru saada, kes tegelased on, mida nad teevad ning miks nende tegevus sõjani viib.

Päris palju vaeva on nähtud helikujundusega, milles suurem osa tundub tekkima otse. Muusikud on pandud tagalavale ning nad ei ole pelgalt dekoratsiooniks vaid liikumise ja laval toimuva osa. Kitarrist mängis hästi ning valgusmäng kitarrilt lavatossu sisse oli päris nauditav.

Kui millegi üle norida, siis selle üle, et noor autor ning lavastaja ei ole saanud üle arvamusest nagu ei saaks kõike väljendada eesti keeles. Nii inglise keelne pealkiri kui laulud etenduse alguses ei tulnud lavastusele kasuks. Valgreliku meloodiaga oleks kindlasti paremini sobinud eestikeesed sõnad.

☟ 3. (601) Viljandi Kultuuriakadeemia - ☞raska/unt/unt/raska - (ERM, 08.09.2020) ♥♥

Autor(id): Anumai Raska, Katariina Unt
Žanr: tantsuetendus
Näitlejad: Anumai Raska, Katariina Unt
Tutvustus: Mis asi see on...noh, see...teate küll. See... Jah, just, see. See sama. See on nii selge. See on nii tajutav, tuntav... Kuidas sellest rääkida, kuidas ütelda? Milliste tähtedega seda kirjutada? Seda.
Hinnang: Kui mina Ermi B-osa teatrisaali viimase piletiga külalisena jõudsin, oli etendus juba alanud, kuigi kell lubas armulised viis minutit kaasas olnud raamatu lugemiseks. Lava ei olnud, publiku osa ka mitte. Hämaras saalis olid kaootiliselt toolid, paljud inimesed seisid püsti. Toolide vahel liikusid iseenese tempos kaks maskides (koroona aeg ju ikkagi) naist. Üleni mustas Katariina ja valges Anumai. Toimus aktiivne (tõsi veidi ühesuunaliseks jääv) suhtlus publiku ja näitleja vahel. Suhtluse tulemuseks oli see, et pärast mitmeid ümbertõstmisi moodustus toolidest suur ring. Tagaruumidest toodi lavale vaibad ning vaatemängu seistes pealt vaadanud publikuosa paigutati toolil istujate ette siseringi istuma.

Kui publikuga sehkendamine läbi, siis algab lava paikapanek. Ega selleks rohkem vaja lähegi, kui kahte kõrgemat pinki läpakate hoidmiseks ja ühte väga paljudest lühikestest XLR kaablitest kokkupandud juhet mikrofoniga. Nagu arvata võib on kaablid omavahel lootusetult sassis. Neiu mustas hakkab neid ülima rahulikusega lahti harutama, neiu valges käib niisama ringi, teeb nägusid (tema mask on juba langenud) ning võtab erinevaid poose. Tähelepanu püsib aga kangekaelselt kaablitel. Tekib esimene tüdimus. Jalad on rätsepa istest kanged, prožektorid kiirgavad valguse otse näkku. Magada ei saa, raamatut lugeda ei saa, tähelepanu ei oska kuhugi suunata.

Ning siis 17 minutit pärast väljakuulutatud algust algab uus etendus. Väikse lapse monoloogiga haldjatest ning lastest, kes ära vahetatakse, et nad saaksid haldja tarkust õppida. Tekst on kuratlikult tuttav, suurel ringikujulisel laval toimuv tants, liikumine, akrobaatika ei lähe sellega kuidagi kokku. Haldjajuttudest minnakse järkjärgult karmimate tekstide juurde. Saame teada, et laps hakkas elama 18 aastaselt ja suri 42 aastaselt. Isa on olnud vägivaldne aga surnud üsna varakult.

Liikumine laval hoogustub, poosid lähevad aina keerulisemaks ning mingil hetkel liitub neiu mustas selle liikumisega. Tuult tekitavad ringiratast jooksmised, kokkupõrked ning lõpuks balleti poosid. Kuskil 37. minutil saab hetkeks mikrofoni ka neiu valges. Tekstist tuleb välja, et väiksem vanem õde on end ohverdanud selle nimel, et suurem ja noorem saaks ilusat elu elada. Veidi veel kehade väänamist ning siis saabub ootamatult piinadele lõpp. Katsevigade piires on üsna lähedale jõudud algses tekstis mainitud daatumitele - igale peategelase elatud aastale vastas üks minut näidendis - 17 ja 39 minutit versus 18 ja 42 aastat.

Liikumises oli peidus kindlasti palju rohkem, selle tajumiseks peate ise etendust nägema.

Annan lisatärni publikuga manipuleerimise eest etenduse alguses. Loodetavasti on varsti lugeda selle sotsiaalse eksperimendi kokkuvõtet.

☟ 4. (589) Juuru Teater - ☞Läbi pimeda - (Haapsalu kultuurikeskus, 18.01.2020) ♥♥

Žanr: tantsuetendus
Hinnang: Muusika oli liiga vali, tagant helipuldist mikrofoni abil tehtud heliefektid lausa kõrvu lukustavad. Kõht oli endiselt tühi, tuju paha, et etenduse algus ilma seda publikule teadustamata pool tundi edasi lükati. Seega mind jättis antud etendus üsna külmaks. Kiidan selle eest, et oli lühike.

Suure tõenäosusega oleks huvitav ise osaleda sellises projektis.

☟ 5. (588) Tammsaare Teater - ☞Sõnad. Vaikus. Muusika - (Haapsalu kultuurikeskus, 18.01.2020) ♥♥

Žanr: perfomance
Hinnang: Hommikul värske peaga võib-olla oleks võinud seda lavastust võib-olla nautidagi. Aga nüüd päeva kuuenda etendusena tühja kõhuga ei läinud alguse pikad pausid, kordused, pimedas ruumis edasi tagasi kõndimised, inimskulptuuride tegemised mulle üldse peale. Isegi klaveri saatel esitatud saksakeelsed laulud ja huvitavad värviefektid näitlejate kätel ei suutnud minu tähelepanu köita.

☟ 6. (549) Komöödiateater - ☞Igaühel neli nägu - (Hansa Hoov, 31.07.2019) ♥♥

Autor(id): Erki Aule
Žanr: komöödia
Näitlejad: Tarvo Krall, Henrik Normann, Kaili Närep, Eva Püssa
Tutvustus: Vaimukates lühilugudes näeme eesti elu kogu oma ilus ja valus: nii kodus, poes, tööl kui mujalgi, aga ikka läbi huumoriprisma. Mehed ja naised, raha ja armastus, unistused ja tegelikkus – need on ainult mõned teemad, millega meie neli tegelast kokku puutuvad. Ükskõik, millise näoga me neid ei vaata, saame naerda ka enda üle ja teha näo, et tegelikult naerame ikka teiste üle.

Hinnang: Tänaõhtusele etendusele sai saatuslikuks ilmselt külmarohtu võtnud helimehe tegevus. Kuigi asus ta tavapäraste Hansahoovi üritustega võrreldes lavale olulisemalt lähemal, ei suutnud ta aru saada, et kogu etendus oli ülevõimendatud. Koos sellega kadus ka näitlejate usutavus ning mõnusast komöödiast kippus saama füüsiliste kannatuste rada. Lõpulause, "ah mis vahet seal on kes mängivad, nagunii tuleb lõpuni vaadata" kippus väga prohvetlikuks muutuma. Kui avalaul uuesti käima pandi sai kergendatult ohata, selleks korraks läbi.

Lavakujunduses sinise ja punase mööbli ning taustaga mängimine oli suvelavastusele omaselt lihtne kuid siiski lööv. Aiaplangu kasutamine aiana, rõduna, riiulina ja väravana oli päris huvitav leid. Konkreetse lava jaoks võib-olla veidikene liialt suur, aga küllap mõnel teisel laval väikegi.

Tekstiga oli vaeva nähtud. Üheks korraks naermiseks oli selles päris mitmeid pärle. Samas koju jõudes on enamus neist pärlitest tuhmunud või sootuks meelest läinud.

☟ 7. (514) Hagari HHH - ☞Mis õnn... - (Karksi-Nuia Kultuurikeskus, 11.08.2018) ♥♥

Autor(id): Tiina Keps
Žanr: draama
Näitlejad: Hillar Käsper, Aive Küünarpuu, Triin Saue, Tarvo Mett
Tutvustus: Lugu elust enesest Kulle Raigi mälestusraamatu alusel
Hinnang: Natuke libe tee August Kitsbergi sünnipäeval otsida seost kirjaniku eenime ja 1991. aasta augusti vahel. Ootamatu oli harrastusteatri lavastuses kuulda nii palju soome keelt.

Õeldakse küll, kes mineviku ei mäleta, elab ilma tulevikuta. Aga samas tundub veidi kohatu Eestile nii oluliste sündmuste komöödiavõtmesse keeramine ja reaalselt elanud inimeste tegevusi kajastada. Väga suur oht on muutuda labaseks.

Lennart Meri kõnemaneer oli äratuntav, kuigi väline sarnasus polnud just kõige parem.

Autor oli väga hästi näitemängu ära lõpetanud.

☟ 8. (509) Ezhno - ☞A Toxic Man - (Anykščai, 03.08.2018) ♥♥

Autor(id): Casper Mohr
Žanr: eksperimentaaletendus
Tutvustus: Rape - Why did he do it? It's not something that just happens, but sometimes it does. Every year, several perpetrators escape conviction because of the victims being to afraid to report them. Some fear for their own security while others fear judgement from society. Many are left with questions "Was it my fault? Could I have prevented it?"

Does a rapist ask the same questions?
Hinnang: Üks näitleja, palju tossu ja ei müra. Väga tõsine teema. Taani näitleja räägib inglise keeles. Mina olen sellise teatri jaoks juba natuke liialt vana.
Märkused:

☟ 9. (505) Anykščiai Cultural Center Theater - ☞Mindaugas - (Anykščai, 01.08.2018) ♥♥

Autor(id): Justinas Marcinkevičius
Žanr: draama
Tutvustus: Wehave used to see kings that are always proud, self-confident, impeccabe. But they are also people who have weaknesses and flaws.... This is a perfomance about the ruler who is alone.
Hinnang: Väga huvipakkuv mängupaik. Väga palju intrigeerivaid rekvisiite on nähtaval. Aga mängukoha võimalusi ei kasutata pea üldse ära. Jutt on väga ühetooniline, mõtlikult aeglane. Mängitakse saviga kõikuvate kivimakettide juures. Laval on korraga palju tegelasi, aga tegevus enamasti seisab. Tundub, et tekst on tugevalt ajaloolise taustaga, aga suveetenduse jaoks liialt tõsine.
Märkused:

☟ 10. (477) Projekt - ☞Mis see E. tähendab? - (Õlletare, 14.02.2018) ♥♥

Autor(id): Raivo E. Tamm
Žanr: monoetendus
Näitlejad: Raivo E. Tamm
Tutvustus: Tartu Aleksandril on au esitleda Raivo E. Tamme uut monolavastust, mis räägib oma peategelase kujunemisest, lapsepõlvest, vanaisast, Esimesest maailmasõjast, Wabadussõjast ja Eestist.

“Soovin rääkida oma isast, kelle tõttu on mul selline nimi, nagu ta mul on,” ütleb Tamm. ”Samuti isiksustest ja tänasel päeval isiksuste aina vähemaks jäämisest.”
Hinnang: Seekord läks Raivo lati alt läbi. Eriti kui see peaks tõsi olema, et pooled lood etenduses "Mina olin Ivo Linna" juba ära räägiti. Iseenesest on Raivo hea jutuvestja ja koomiliste liigutustega, aga ponnistustele vaatamata lavastusest ühtset tervikut ei tekkinud. Lihtsalt paar eraldiseisvat veidi ennast kiitvat lugu. Igav ei hakanud aga teatrimaagijat ei tekkinud.

☟ 11. (418) Tartu Üliõpilasteater - ☞KH kood ehk Kaspar Hauseri juhtum - (TÜ Üliõpilasmaja, 25.11.2016) ♥♥

Autor(id): Wassermann/ Herzog/ Handke/ Piiri
Žanr: eksperimentaaletendus
Näitlejad: Kristi Kimmel, Kristi Luha, Anneli Ojaste, Henry-Laur Allik, Pärtel Poopuu
Tutvustus: Aasta 1828. Nürnbergi tänavatele Saksamaal ilmub 16-aastane noormees Kaspar Hauser. Keegi pole teda varem näinud. Ja tema pole kedagi varem näinud. Ta ei oska rääkida ega kõndida; keegi ei tea, kas ta näeb valgust ja kuuleb helisid. Keegi ei tea, mis juhtus selle võõraga minevikus. Ta on mõistatus.

Kuidas jääda ellu ühiskonnas, kuhu sa pole kunagi kuulunud? Kuidas jääda ellu, kui sind üritatakse ümber kasvatada? Kes sa oled, kui sind veel ei olegi? Ja mis on tõde, mis on õigus, kui kõigil on oma tõde ja oma õigus ja sind ennast nagu ei eksisteerikski?

Kaspar Hauser avab meile pildi ühiskonnast sellisena nagu ta oli ühe isolatsioonis kasvanud inimhinge jaoks. Ja kes teab, ehk ühiskond ongi selline. Kas sa julged sellele otsa vaadata?

Dramatiseeringu aluseks on J. Wassermanni romaan „Caspar Hauser” (1908), P. Handke näidend „Kaspar” (1967) ning W. Herzogi film „Kaspar Hauseri saladus” (1975) .

Hinnang: Must reede. Must lava, mustad näitlejad. Täielik vastand paari kvartali kaugusel esietenduvale Suluseisule. Samas jällegi väga sügava sisuga lavastus.

Hirmutavalt pikk sissejuhtatus. Poolpime saal ja midagi ei toimu. Jõuab juba tekkida mõte, kas ikka on õige koht ja aeg. Ja siis tekkib tunne, et helisid on ikka natuke rohkem, kui vaikses ruumis tavapäraselt oleks. Alguses merekohin ja siis mingi arusaamatu naiste sõnamulin. Ning siis läheb helinivoo käest ära. Mõnedki publikus olijad on sunnitud käed kõrvadele panema, et seda müra välja kannatada. Helikujundusel on lavastuses väga suur osa, aga kohati kipub ta kõike enda alla matma.

Kogu etenduse helendub ekraan. Aeg-ajal ilmub sinna ka mõni animatsioon või tekst. Enamasti jääb ta üksi taustale mängima ja tähelepanu ei saa.

☟ 12. (365) Vilde Teater - ☞Lõhestumine - (Tiigi 76, 09.10.2015) ♥♥

Autor(id): Aiste Ptakauske
Žanr: draama
Näitlejad: Tuuli Rindemaa, Anne-Mai Tevahi
Tutvustus: Noor naine Pam tunneb end kaheks rebituna selle vahel, kes ta tahab olla ja selle vahel, kes ta arvab, et ta peaks olema. Pam püüab iga hinna eest ignoreerida üht oma kahest poolest ja see tal peaaegu õnnestub, kui ta on üksi, kuid niipea, kui mängu tulevad suhted meestega, peab ta otsustama, kes ta tegelikult on.

Pamis on kaks poolt, kes võitlevad teineteisega, kuid keda samaaegselt tõmbab teineteise poole. Kas on võimalik enesega rahu teha? Kas on võimalik leppida enesega sellisena nagu oled? Kas on võimalik aktsepteerida oma tõelist olemust ja siiski olla välise maailma jaoks hoopis keegi teine? Kas on võimalik eirata oma sügavamat MINA ning jääda kellekski, kes sa olla ei taha? Kas on võimalik OLLA ISE ja mitte vastata välismaailma ootustele?

Meilt oodatakse pidevalt midagi, mida me ei suuda anda, aga me ei saa ju ometi teistele pettumust valmistada – nii me püüame end kohandada ja leppida sellega, et näitame end sellisest küljest, mida me arvame, et meilt oodatakse.

Aga kui kaua jaksab inimene maski kanda? Mis on oma tõelise MINA allasurumise hind? Milline see TÕELINE MINA üldse on?
Hinnang: Ootused olid suured - mängib Tartu üks paremaid teatreid, lavastab mitmeid minult häid arvustusi saanud näidendite autor, uus mängukoht, intrigeeriv tutvustus ..

Aga pettumus oli seda suurem. Esimese 300 hulka antud etendus ei pürinud, kuigi Anne-Mai mängis ju tegelikult päris hästi. Lubatud intriigi ei tekkinud, vähemalt minu jaoks. Enda murekoormaga lavalt äraminemine oli vast parim leid.

Muidu kiidaks helimeest väga hea saundi ja võime eest volüümi nuppu maha keerata, aga lavastaja otsus telefon koos sadade kosmeetikavahenditega voodi jalutsisse panna nullis helikujunduse üsna suures osas ära. Nii väikses ja nõnda sügava lavaga saalis tulnuks usutavuse suurendamiseks rohkem vaeva näha.

☟ 13. (316) Projekt - ☞No on tüübid! - (Hansa Hoov, 04.07.2014) ♥♥

Autor(id): Katrin Lust, Hendrik Norman
Žanr: sketšikava
Näitlejad: Katrin Lust, Hendrik Norman
Tutvustus: Õhtut külastavad armastatud ja vähemarmastatud prominendid.
Hinnang: Katrin Lustile omapärane komme alavääristada tavalisi tööinimesi ja ülistada meedia poolt üles haibitud staare jõudis ka selle tüki sisse. Tõsi vähemalt väliselt tegi Urmas Ott talle kenasti tagasi. Karta on, et ülejäänud viie tegelaskuju valikul sai see naiselik jonn võidu. Olgu Hendrik nii hea parodist kui tahes, aga etenduse jaoks jääb kahest tõsiselt võetavast tegelaskujust väheks. Kõik ülejäänu on puhas haltuura. Veidi naljakas küll, aga lõõgastavalt naerda ei saa. Tõsistest teemadest hiilitakse kollase varju taha peitu.
Märkused: Rabarberimarinaadis sealiha on päris huvitava ja hõrgu maitsega. Ilma teatripiletita saab selle ligi 60% odavamalt. Ilusa ilmaga on Hansahoovis väga hubane interjör.

☟ 14. (254) R.A.A.M - ☞Me tahame luuanäitemängu, mis muudaks maailma - (Sadamateater, 18.02.2013) ♥♥

Žanr: draama
Näitlejad: Margus Prangel, Nero Urke, Marilyn Jurman, Jüri Tiidus, Leino Rei.
Tutvustus: Grupp näitlejaid veedab neli aastat lukustatult keldris, üritades luua suurepärast teatritükki, mis suudaks muuta kogu maailma. Väljastpoolt jõuavad nendeni uudised uuest valitsusest, mis on likvideerinud vaesuse ja ebaõigluse ja on jõudnud viie rikkama riigi sekka ning on eeskujuks tervele planeedile.

Tegelaste deliirium ja nende olukorra absurdsus viivad mõttelendudeni kunsti, utoopiate ja revolutsioonide teemadel. Tsiili lavastaja Marco Layera lavastuses murtakse tabusid ja algatatakse provokatsioone.

Marco Layera on üks tuntumaid Tšiili noorema põlvkonna lavastajaid ja tema teatrigrupp „Compania La Resentida“ üks huvitavaimaid fenomene Lõuna-Ameerika teatris. „Compania La Resentida“ on osalenud mitmetel festivalidel Lõuna –Ameerikas ja Euroopas.
Hinnang: Etenduse eel imestati, et ma tulen noorte etendust vaatama. Praalisin suurelt, et olen hingelt ikka veel noor. Pärast etenduse vaatamist pean tõdema, et hakkan vist tõesti vanaks jääma. Kõik oli just nagu paigas. Suurepärased näitlejad, ootamatud pöörded, võimatuna näivad šongleerimised sõnade ja rekvisiitidega, suhtlus publikuga, ... Aga ikka jäi kripeldama mõte, miks pagana pärast ikka veel toetan piletiostuga sääraseid tükke. Seekordne karjumine ja ülepolitiseeritus tekitas ebameeldiva tunde.

Ja ma veel tahtsin suvel seda tükki Jänedale vaatama minna!? Ei Jäneda on tore koht ning Pulli Tall sobib teatri tegemiseks suurepäraselt. Usun nende noorte jaoks, kes sõnumist aru said oleks võinud sealsed puupingid üht-teist juurdegi anda.

☟ 15. (206) Hansahoovi Teater - ☞Pillimees - (Õlletare, 29.11.2011) ♥♥

Autor(id): Andrus Kivirähk
Žanr: komöödia
Näitlejad: Margus Jaanovits (Teater Vanemuine), Vladimir Karjalainen
Tutvustus: Arvame, et teame temast kõike. Kas ikka teame? Millest ta tegelikult mõtleb, kellest unistab, keda igatseb - armastab? Need küsimused saavad vastuse selles humoorikas loos.
Hinnang: Üks ülesanne, viiskümmend erinevat lahendust. Maksimumskoor viie õige vastuse eest koos põhjendusega 10 punkti. Hindamine tundub olema ülimalt lihtne. Aga ega ikak ei ole küll. Küll unustatakse vastus kirjutamata, või siis põhjendamata. Mõeldakse välja uusi seadusi või jaburdusi. Mingil hetkel hakkab subjektiivsus võimust võtma. Nii võtadki enamvähem õige lahenduse korral rumala lause eest maha kaks tööd, aga samas annad olematu lahensuse ühe "pärli" eest lisapunkti.

Nii on ka antud etenduse hindamisega. Ootused on suured ja seepärast on otsus karm. Kõik mis tehti oli hea, kuid seda oli liiga vähe. Vägisi meenutab võistlustööd, mis sai nulli ainult selle tõttu, et puhtandisse ei kirjutatud ümber lahenduskäiku ning reeglid ei luba hindajal mustandis olevat hinnata. Alusmaterjalil pole ju viga. Andrusel on väga vohav ja terav kirjasulg, Margusel hea koolitusega hääl ning peen kehakeel. Vladimir oskab pilli mängida küll. Aga välja tuli nii nagu alati.

Jörgbergi paroodia oli hea. Tants ka, aga siis läks ikka kõik allakäigutreppi pidi alla. Pillimehest tehti liialt joodik.

Märkused: Esietendus

☟ 16. (194) Eesti Draamateater - ☞Õitseng - (Sadamateater, 08.09.2011) ♥♥

Autor(id): Ingomar Vihmar
Žanr: draama
Näitlejad: Ivo Uukkivi, Kleer Maibaum, Margus Prangel, Harriet Toompere, Mihkel Kabel, Tiit Sukk
Tutvustus: Kahe paari segamini läinud armastuse lugu ei ole esmapilgul kuigi suur, kuid Ingomar Vihmari ja Martin Alguse versioon sellest on liigutav ja sügav. Lavastus kulgeb pildikestena 1970ndatest aastatest. Tegelasteks on nooremas keskeas inimesed ja keskmes nende lähisuhted, milles on samaaegselt juba nii rutiini ja pettumust kui ka rahuldamata kirge, tunnete jõudu. Kurb põimub naljakaga. Vaikne ja hiiliv rahulolematus lahvatab ootamatu ägedusega. Sõnu ei tehta palju, vaikusel ja ütlematajätmisel on tähtis koht. Minimalistlikel rollidel on, aga allhoovused, mis tegelastest ometigi väga palju räägivad. Autorid on näidendi atmosfääri iseloomustuseks kirjutanud, et elu ise on müstilisem kui mistahes küsimus, mis eluteel ette võib tulla; armastus on ülevam kui mistahes vastus, mille endale välja võime mõelda.

Näidendi teksti täpsustati kogu prooviprotsessi jooksul. Proovides tegeldi vabastava hingamise ja lõdvestusharjutustega, näitleja vabastamisega teda laval kammitsevatest pingetest – see kõik oli tähtis, sest näidendiski tegeldakse inimese enesepildiga, sõnastamata ja teadvustamata igatsustega, omaenda eelarvamuste lõksust vabanemisega.

Üks osatäitjatest, näitlejanna Harriet Toompere kirjutab lavastuse kavalehel: "Olen hakanud teadvustama, et kui ma kuulan iseennast, oma keha, oma tundeid ja mitte vaid seda materdavat pininat peas, siis ma ei saa eksida mitte kunagi. Et maailm on turvaline, mul on piisavalt aega kõige jaoks, kui ma tean, mida ma tahan, kui ma oma tahtmised enda jaoks sõnastan. Oma tegelikud tahtmised. Ma võin võtta endale aega, ma võin eksida. Olen mõistnud, et saab usaldada. Olen õppinud, et unistustel on jõud. Olen õppinud tundma oma tundeid. Lubama tunda oma tundeid. Ma olen hoitud ja armastatud just sellisena nagu ma olen. Ja et minulgi on midagi anda, midagi pakkuda. Kasvõi ainult sellegagi, et olen lihtsalt olemas. Olen hakanud armastama vaikust sõnade vahel, hindama vaikust helide vahel. Just nendel hetkedel sünnib miskit, mitte ei kao. Ma tänan teid, mu kallid õitsengulased."
Hinnang: Korraldajate lõpulause "Näitejameisterlikus on elementaarne ja selle põhjal festivalile tükke ei valita". Näitlejad olidki head, lavameistrid ja valgustajad veel paremad, aga ikkagi saadi kokku nõukaaegselt nostalgiline keskpärane tükk. Igav pantomiimlik algus, karaokebaari kontsert ja segased tunded. Kõike seda saatis LP-muusika. Ega muusika oli ju hea veel selelst ajast, kui muusikat teha osati, aga vahepeal tundus, et teatrietenduse asemel olen sattunud vinüülide kuulamise õhtule.

Läbitav sein oli väga leidlik ning pettis ära küll. Aga kahjuks on see ka ainus asi mist vististi kauemaks ajaks meelde jääb. Natuke urgitses mälestusi nüüdseks enamasti surnud koperatiivide hiilgeaegades, kui lääne rämpsu õhinal hakati Eestisse tooma. Aga ega midagi ümber mõtlema ei pannud.

☟ 17. (182) Tartu Tamme Gümnaasium - ☞Hans ja Grete - (Tamme pst 24a, 06.05.2011) ♥♥

Žanr: kontsertetendus
Tutvustus: Esinemisvõimalus kõigile 1.-4. klassi õpilastele. Õpitud laulud ja tantsud seob üheks Hansu ja Grete piparkoogimaja juurde eksimise lugu.
Hinnang: 37 minutit muusikat 45 minutise etenduse jooksul. Samm muusikali suunas. Veidi toores.
Märkused: Võrreledes eelmiste astaga on tegu säästuprogrammiga, kuna eelmistel aastatel sai latt veidi kõrgele tõstetud. Ettevalmistuseks järgmiseks aastaks ja kõrvaltvaataja pilgu saamiseks jaotati varesemad juhendajate rollid ümber.

☟ 18. (177) Tartu Üliõpilasteater - ☞Ivanovite jõulupuu - (Athena kultuurikeskus, 12.04.2011) ♥♥

Autor(id): Aleksander Vvedenski
Žanr: draama
Näitlejad: Jürgen Gansen, Karl Joosep Ilves, Jari Matsi, Anneli Ojaste, Deivi Tuppits, Karl Laumets, Triinu Lukas, Kaija Maarit Kalvet, Jaanika Tammaru, Christopher Rajaveer, Sven Paulus, Enor Niinemägi
Tutvustus: Vene sürrealistlik näidend ühes vaatuses Ajast, Surmast ja Jumalast. A. Vvedenski esmakordselt Eesti laval!

Aastane poiss Petja Perov: "Kas jõulupuu tuleb? Tuleb. Aga äkki ei tule. Äkki ma suren ära."

Niimoodi algab Aleksandr Vvedenski (1904 – 1941) näidend "Ivanovite jõulupuu”. TÜT on lavastanud kolmel korral AV hea sõbra ja võitluskaaslase (ning ka kongikaaslase) D. Harmsi tekste (viimati 2009. a. M. Heinsaare näidendi Harmsist – "Geeniuse elu”). AV oli oma sõprade-kolleegide seas vast kõige filosoofilisem autor. "Ivanovite jõulupuu” on õudne, lõbus ja muusikaline (näitlejad laulavad otse laval) näidend Ajast, Surmast ja Jumalast. 22 tundi enne jõuluõhtut ilmuvad näitelavale ema ja isa Puzõrevid (tlk. mull), nende üheaastane poeg Petja Perov, erotomaanist tütar 32-aastane Sonja, 76-aastane poiss Miša, laulev ja rääkiv koer Veera. Muidugi ei puudu ka hulluarst, lapse kirvega surmav lapsehoidja, metsloomad, kes samuti metsast väljuvad, et nalja kaeda jne. Kokku on 32 tegelast, keda kehastavad 11 näitlejat. Tegevus lõpeb kell 7 õhtul, mil peaaegu kõik tegelased surevad ja sünnib Kristus.

Näidendi on tõlkinud Aare Pilv. Lavastaja on Kalev Kudu, kunstnik Martini ja originaalmuusika on kirjutanud Ahti Bachblum (kes tegi kunagi üliõpilasteatrile ka Harmsi "Jelisaveta Bami” muusika).
Hinnang: Lõpuks hometi on Atheena kultuurikeskusesse saadud korralikud kõlarid. Muusika ja jutustaja tekst jõuavad kuulajateni ilma müra, sahina ja pragineta. Muusika valik on ka päris hea.

Kostüümilahendus on huvitav, aga ei enamat.

☟ 19. (160) Improteater - ☞Jää hüvasti, Eesti kroon - (Tartu Genialistide Klubi, 23.11.2010) ♥♥

Žanr: improvisatsioon
Näitlejad: Virko Annus, Rednar Annus, Erki Aule, Mairi Tikerpalu, Rauno Kaibiainen, Merilin Kirbits, Natali Lohk, Maarika Mesipuu, Kati Ong, Maarius Pärn, Tarvo Krall, Indrek Tamm, Viljar Tölp
Tutvustus: Kas see on vaid hea märk, kui kaob me rahvusvaluuta? Keda tuleb veel selle nimel kärpida? Mida Päts sellest arvaks ja miks on Ivan Orav vait? Kuhu pöörduda, kui pensionisammas ei seisa? Kas euro püsib ka kümne aasta pärast? Kas siis saab majanduskriis läbi, kui euro Eestis kehtib? Millal ma tööd saan? Kas abikaasa tuleb siis mu juurde tagasi? Meie ei tea vastuseid. Aga me võime neid teile improviseerida. Eesti Improteater mängib teie valitud ja kujundatud stseene Eesti kroonist ning laulab loobumistest ja lootustest uues improetenduses: "Jää hüvasti, Eesti kroon…"
Hinnang: Oluliselt nõrgem tükk, kui Improteatri esimene linnuke "Katusel Kollane kass". Natuke jäi mulje, et noored tulid suurema ettevalmistuseta kohale, et kuulda publiku käest sõnu ja nendega siis välja vingerdada. Seos pealkirjaga on väga ähmane. Aga noored on tublid ja suutsid etteantud ülesannetega enamuses hästi hakkama saada.
Märkused: Genialistide klubis endiselt parim õunakook. Aga õhtuse ürituse algusajast ei peetud kohe üldsegi kinni. Rahvas tundus selelga harjunud olema, sest enamus jõudis kohale samuti hilinemisega.

☟ 20. (158) Vilde Teater - ☞Tagasitulek mööda lühemat teed - (Pepleri 27, 02.11.2010) ♥♥

Autor(id): Grupitöö
Žanr: draama
Näitlejad: Romero Tamre, Oleg Želudkov
Tutvustus: Nüüd on mulle selge, et ei headus ega kurjus iseenesest, teineteisest lahus, ei avaldagi mingit kaugemaleulatuvat mõju; ja mulle on ka selge, et nad mõlemad üheskoos, omavahelises seoses, moodustavad väga õpetliku emotsiooni.

Kui sa ei saa suheldud inimestega, siis kuskilt tuleb siiski pihta hakata, näiteks loomadega! Inimene peab leidma mingi tee suhtlemiseks kellegagi või millegagi. Kui mitte inimestega, kui mitte inimestega, siis millegagi ometi.

Lugu on seotud probleemiga, miks teinekord osutub hädavajalikuks tükk maad õigest teest kõrvale minna, et otse ja lühemat teed tagasi tulla.
Hinnang: Uni tükkis vägisi peale, seda vaatamata väga tugevale valgustusele. Kas oli nüüd tegu kella keeramise järelmõjuga või veidi monotoonse tekstiga. Samas äratati lõpus korralikult üles.

Tekst oli väga tõsine, kus igal sõnal on suur osa. Seepärast läks üsna palju kaduma tänu Olegi kobavale ja rõhuvigadega eesti keelele. Olen kindel, et oma emakeeles oleks ta end tundnud oluliselt kindlamini ning elamus olnuks võimsam.

☟ 21. (153) Vanemuine - ☞Kaos - (Vanemuise suur maja, 22.09.2010) ♥♥

Autor(id): Mika Myllyaho
Žanr: tragikomöödia
Näitlejad: Liina Tennosaar, Eva Püssa, Merle Palmiste (Eesti Draamateater)
Tutvustus: "Kaos” on mõtteline järg eelmisel hooajal Vanemuises menukalt esietendunud soome dramaturgi Mika Myllyaho "Paanikale”. Ühist on neil niipalju, et kui eelmises loos maadlesid paanikaga kolm keskea künnisele jõudnud meest, siis seekord on elukaosesse uppumas kolm daami. Sofia, Julia ja Emmi, kolm sõbrannat, tulevad eluga kenasti toime, on kõrgelt haritud ja headel töökohtadel tegutsevad kaasaegsed naised. Ometi on ühel hetkel hakanud elu kuidagi käest libisema. Tööl ei suju asjad, nagu peaks, lähisuhetesse on tekkinud pingeid, mees petab või on muutunud lihtsalt vastumeelseks, tuju ei tõsta ka kuldsesse keskikka kalduva vanuse meenutamine. Teisel pool piirjoont on, aga ühiskond, mis eeldab täisväärtuslikuna aktsepteeritavalt naiselt igas eluvaldkonnas vaid supertulemusi. Sõbrannade kolmik hakkabki oma elu sasipundart isekeskis lahti harutama. Korraga naerutavad ja ka nukrameelsust tekitavad sketšilaadsed stseenid paotavad ust kaasaegse naise maailma. Näitlejannade kehastuses ilmub meie ette hulgaliselt värvikaid persoone – nii nais- kui meessoost –, kellega elu meie kangelannasid kokku on viinud.
Hinnang: Parafraseerides ühte peategelast "Tere! Minu nimi on Sofia... sellele järgnes selline sündmuste jada ... tegelikult ei juhtunud midagi märkimisväärset".

Vägisi tekivad seosed kevadel näthtud etendusega "Külaline". Ka tollel korral jõudsin ma saali teiseks etenduseks, osa dekoratsioone sõitis ratastel ja oli ebaküps. "Külaline" võeti kavast maha, kuigi "Kaos" on minu arvates kehvemgi.

Lugu ise on koomiline, üldjoontes traagiline ning eluline, kuid pinget ei ole. Näitlejad otsivad kobades lavalt markereid, vahetavad riideid ning lohistavad mööblit edasi tagasi. Vaimukaid leide on mitmeid, aga tervik lonkab mõlema jalaga. Liiga palju on rabelemist rekvisiitide pärast.

☟ 22. (110) Vanemuine - ☞Vanamees ja meri - (Sadamateater, 21.01.2010) ♥♥

Autor(id): Ernest Hemingway
Žanr: tantsuetendus
Näitlejad: Aivar Kallaste, Silas Stubbs
Tutvustus: 3D-taustavideoga tantsulavastus Ernest Hemingway samanimelise lühiromaani alusel.

"Vanamees ja meri" on Hemingway lühiromaan, kirjutatud Kuubal 1951 ja avaldatud 1952. See oli viimane tema tähtsamatest ilukirjanduslikest töödest ja ilmus veel kirjaniku eluajal. Loo tegevus keskendub eakale Kuuba kalurile Santiagole, kes võitleb ookeanil hiiglasliku marliiniga. Tegemist on olulise teosega 20. sajandi ilukirjanduses, mis kinnitab veelkord Hemingway staatust maailmakirjanikuna ja oli samas ka suure tähendusega talle 1954. aasta Nobeli kirjanduspreemia omistamisel.
Hinnang: Kuidas ka ei taha, see etendus ei mahu kuidagi viimase kahe aasta TOP 100 sisse. Niivõrd eriline etendus.

Samas ei olnud nende 50 minuti jooksul kordagi igav. Kui laval midagi erilist ei toimunud, siis sai ju papist prillidega mängitud ja vaadatud, kuidas 3D pilt ilma nendeta välja näeb. Pooltel juhtudel nägi ilma parem välja, aga üldiselt oli rohe-punastest prillidest abi küll. Vähemalt üks kajakas suutis end lennutada kenasti publiku peade kohale, ning tuletas meelde London Eye 4D kinos kogetud. Kahjuks oli Sadamateatri pilt suht värvivaene ja väheste liikuvate detailidega. Samas muidugi ega tormine meri ongi sombune.

Muusika oli täitsa nauditav, kuigi raadios vahetaks tõenäoliselt kanalit.

☟ 23. (51) Tartu Tamme Gümnaasium - ☞Jõuluseadus - (Tamme pst 24a, 19.12.2008) ♥♥

Autor(id): Merle Velbo
Žanr: sõnalavastus
Näitlejad: TTG õpetajad
Tutvustus: Metsas on välja kuulutatud jõuluseadus: jõulude lõpuni ei tohi liha süüa ega loomi murda. Kõik metsaelanikud peale huntide on sellega väga rahul. Hundid, aga püüavad jõulud ära rikkuda, et sarnast seadust järgmisel aastal ei tuleks. Nagu jõulumuinasjuttudel ikka on ka siin õnnelik lõpp.
Hinnang: Niisiis proovide käigus juhtus nii, et minulgi tuli hundi kostüüm selga tõmmata. Kiirustades tehtud etenuds, koos näitlejatega, kellel oli proovide perioodil väga palju tegemist. Esimest korda saigi kogu trupp kokku alles etenduseks.

Google otsing näitab, et antud etendust mängiti teiste koosseisudega ka Kundas, Jõgeval :-) Lastele täitsa jõukohane tükk.

☟ 24. (34) Vanemuine - ☞Romeo ja Julia - (Sadamateater, 02.11.2008) ♥♥

Autor(id): Andrus Kivirähk
Žanr: tragöödia
Näitlejad: Tambet Tuisk (Teater NO99), Kersti Heinloo (Eesti Draamateater), Lembit Eelmäe, Aivar Tommingas, Margus Jaanovits, Indrek Taalmaa (Pärnu Endla)
Tutvustus: Shakespeare’ist inspireeritud ülev armastuslugu, mis esimesel hetkel tundub pisut ootamatu ja lubamatu. Ent…sellest hoolimata on see lugu surematust armastusest, mis kõiki piire ületades ja saatust trotisdes ühineb ka surmas – seekord siis süldipajas. "Suur jumal!" hüüdis Romeo. "See ajab päris lolliks! Ma olen segi! See kits on röövinud mult viimse mõistuse. Vaid teda ihkan! Tahan olla sinu kallim! Ma lasen käpuli! Sa minu käskijaks! Kuis võisin üldse lammast armastada Mis labasus, paks vill ja rasvas reied! Siin seisab minu hinge kuninganna! Ma hakkan hüüdma Juliaks sind, ilus kits!" /A.Kivirähk/
Hinnang: Paras sült. Nii imelik lähenemine klassikale, et ei oskagi seisukohta võtta millega tegemist on.
Märkused: Viimane etendus

☟ 25. (33) Komöödiateater - ☞Kuidas dresseerida meest ehk ahvist inimeseks - (Rävala pst 8 saal, 31.10.2008) ♥♥

Autor(id): Peep Pedmanson
Žanr: monoetendus
Näitlejad: Merle Palmiste
Tutvustus: Jan Uuspõld on juba mitu aastat mänginud ülimenukat komöödiat "Ürgmees". Nüüd on Komöödiateater lõpuks lavale toonud ka naise vastulöögi sellele loole Merle Palmiste esituses. Publik saab kuulda kogu tõde sellest, mis siis ikkagi ahvist inimese tegi – kas töö või hoopis miski muu, millele viitab juba pealkiri. Äratundmisrõõmu leiavad kindlasti nii teatraalid kui ka need, kes haruharva publiku hulka satuvad. See käib eelkõige meessoo kohta, kellele tehakse esmakordselt teatriajaloos hinnasoodustust naistega võrreldes. Diskrimineerimine? Jah, aga ülla eesmärgi nimel! Palmiste mängib üksinda nii naisi kui mehi, aga ikka koomilises võtmes ning talle omase sarmi ja elegantsiga.
Hinnang: Palmiste pidas loengut, mis oli pikitud allapoole vööd autonaljadega. Ainsateks abivahenditeks klaas vett ja telefoniga rahakott. Loengupidaja oli päris hea, aga valitud teema käsitlus jättis soovida. Läbi kumab see, et autoriks on olnud mees. Kahvatub täiesti peale etenduse "Mina, Naine" nägemist.
Märkused: Tavalisesse teatrisaali see tükk üldse ei sobi. Rävala 8 saal oma huvitava ülesehitusega koosolekusaalina oli isegi päris hea keskkond selleks 70 minutiseks loenguks.

☟ 26. (29) Vanemuine - ☞Beautiful Bodies - (Vanemuise väike maja, 03.10.2008) ♥♥

Autor(id): Laura Shaine Cunningham
Žanr: draama
Näitlejad: Marika Barabanštšikova, Katrin Pärn, Piret Simson, Eva Püssa, Janika Sillamaa, Eva Klemets
Tutvustus: Kuus sõbrannat kogunevad korteris, et tähistada sõbranna peatset sünnitust. Kuus erinevat naist: elurõõmus fagotimängija, üksindust nautiv kirjanik, kaaluprobleemidega küünik, liigsale modell, kõiketeadev äridaam ja rolli ootav ettekandjast näitlejanna.
Hinnang: Aeg läheb ja vanu sõpru näeb üha harvemini. Kui lõpuks kokku saate, kas suudate siis ikka endaks jääda. Ikka kiputakse end võrdlemate unelmatega ning kui kõik päriselus nõnda ideaalne ei ole, kui tahaks, siis kiputakse liialdama. Kas püütakse näidata elu paremana või siis hullemana. Eriti segaseks muutub olukord siis kui kokku saavad rohkem kui kolm sõpra. Ikka leidub intriige, mida püütakse lihvida või mis tulevad tuha alt välja. Lavakujundus tekitab palju küsimärke oma metallirohkuse, vaatajate sekka paigutatud voodi ning punaselt valgustatud õhupallidega. Ja ega vastuseid neile küsimustele väga ei saagi, sest laval käib hoopis teistsugune elu. Karekterid on ilusti välja mängitud, naised saalis naeravad kui juttu tuleb teemadest, mida tavaliselt seltskonnas ei räägita. Mehed naeravad ka, aga teiste kohtade peal... Naersin minagi, aga mingit suurt elamust ei saanud, kuigi kõik nagu oleks paigas...

☟ 27. (10) Vanemuine - ☞Jooksvad kulud - (Sadamateater, 25.03.2008) ♥♥

Autor(id): Viktoria Nikiforova
Žanr: draama
Näitlejad: Tanel Jonas, Marika Barabanštšikova, Ott Sepp, Alina Karmazina, Jüri Lumiste, Helen Hansberg, Raivo Adlas, Martin Kõiv
Tutvustus: Vene noorema põlve ajakirjaniku Viktoria Nikiforova debüütnäidend teeb ausa ja halastamatu sisselõike kaasaegse (suur)linnaelaniku sisekosmosse. Mis meile sealt vastu vaatab? Orjastavad pangalaenud, kappav inflatsioon, ebaausad tehingud, ülbed müügimehed, ärivaistuga surrogaatemad, labasteks sulideks mandunud kirikuisad. Esmapilgul pööraselt naljakateks, kiireteks sketšideks jaotuv näitemäng räägib kaasaegse maailma nihestunud väärtushinnangutest, elavateks kalkulaatoriks muutunud inimestest.
Hinnang: Raha teema vint keerati veidi üle. Aga ega muidu vist publikuni ka ei jõuaks raha võimu pahed. Eriauhinna annaks tobedate kavalehtede kategoorias - säravate ja ebapraktiliste kleitide kostüümi juurde sobib hästi, aga muidu kotike, mis tasku ei mahu ja mida on keeruline alles hoida.
Märkused: Konkreetsele etendusele andis võlu juurde suur lumesadu, mille võimsust sai vaataja lõpustseenis nautida. Tõsi peale etendust koju saada polnud nii lihtne.

☟ 28. (9) Projekt - ☞50 Lovely Ways to die - (Athena kultuurikeskus, 19.03.2008) ♥♥

Autor(id): Kaja Kann, Juha Valkeapää
Žanr: tantsuetendus
Tutvustus: Etendus koosneb 50 erinevast loost, kus inimene sureb või tahab surra armastuse pärast. Lood on pärit meie igapäevasest elust, müütidest ja vanadest lugudest
Hinnang: Mõtlema panev amatööride poolt tehtud tükk liikumise ja mõningate sõnadega. Vormi taga on peidus tõsine sisu.

☟ 29. (4) Vana Baskini Teater - ☞Pepsie - (Vanemuise väike maja, 17.01.2008) ♥♥

Autor(id): Pierrette Bruno
Žanr: komöödia
Näitlejad: Marika Korolev, Tõnu Kilgas, Liina Tennosaar, Vello Janson, Toomas Tross
Tutvustus: Selles komöödias ei ole "Pepsi"(Pepsie) karastusjook, vaid "kunstnikunimi", mille üks abivalmis neiu on endale valinud. Ja Pepsie jaoks on kaks kategooriat mehi, kellega tasub aega veeta: "abielumehed, kellel ikka on vahel vajadus oma naisi ära unustada, et oleks võimalik nendega kooselu jätkata, ja tähtsusest pakatavad ärimehed, alati läbisõidul Caracasist Rio De Janeirosse." Ning just selliseid tal sedapuhku aidata tulebki.
Hinnang: Teine kord nädala jooksul tunne, et olen antud tükki juba varem paremas esituses näinud. Tõnu Kilgas oli suurepärane, teised polnud eriti usutavad. Hea tükk väikeseks löögastuseks. Midagi hingele ei saa.