Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvustused on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 630 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žanri, teatri, mängukoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestikku festivalide välja, et leiaks kergesti ühe või teise külastatud festivali programmis olnud etendused. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg.
Soovitusi, milliseid tükke veel vaatama peaksin, ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee.
Arvustused on vaikimisi peidus. Pealkirja ees olevale käele klõpsates saab arvustuse ühekaupa avada.

Filtrid

Aastad: kõik (630) | 2026 (1) | 2025 (2) | 2024 (1) | 2023 (13) | 2022 (3) | 2021 (4) | 2020 (29) | 2019 (41) | 2018 (69) | 2017 (44) | 2016 (46) | 2015 (41) | 2014 (45) | 2013 (42) | 2012 (41) | 2011 (42) | 2010 (61) | 2009 (54) | 2008 (51)
Tärnid: ♥ (6) | ♥♥ (29) | ♥♥♥ (178) | ♥♥♥♥ (351) | ♥♥♥♥♥ (65)

☟ 1. (254) R.A.A.M - ☞Me tahame luuanäitemängu, mis muudaks maailma - (Sadamateater, 18.02.2013) ♥♥

Žanr: draama
Näitlejad: Margus Prangel, Nero Urke, Marilyn Jurman, Jüri Tiidus, Leino Rei.
Tutvustus: Grupp näitlejaid veedab neli aastat lukustatult keldris, üritades luua suurepärast teatritükki, mis suudaks muuta kogu maailma. Väljastpoolt jõuavad nendeni uudised uuest valitsusest, mis on likvideerinud vaesuse ja ebaõigluse ja on jõudnud viie rikkama riigi sekka ning on eeskujuks tervele planeedile.

Tegelaste deliirium ja nende olukorra absurdsus viivad mõttelendudeni kunsti, utoopiate ja revolutsioonide teemadel. Tsiili lavastaja Marco Layera lavastuses murtakse tabusid ja algatatakse provokatsioone.

Marco Layera on üks tuntumaid Tšiili noorema põlvkonna lavastajaid ja tema teatrigrupp „Compania La Resentida“ üks huvitavaimaid fenomene Lõuna-Ameerika teatris. „Compania La Resentida“ on osalenud mitmetel festivalidel Lõuna –Ameerikas ja Euroopas.
Hinnang: Etenduse eel imestati, et ma tulen noorte etendust vaatama. Praalisin suurelt, et olen hingelt ikka veel noor. Pärast etenduse vaatamist pean tõdema, et hakkan vist tõesti vanaks jääma. Kõik oli just nagu paigas. Suurepärased näitlejad, ootamatud pöörded, võimatuna näivad šongleerimised sõnade ja rekvisiitidega, suhtlus publikuga, ... Aga ikka jäi kripeldama mõte, miks pagana pärast ikka veel toetan piletiostuga sääraseid tükke. Seekordne karjumine ja ülepolitiseeritus tekitas ebameeldiva tunde.

Ja ma veel tahtsin suvel seda tükki Jänedale vaatama minna!? Ei Jäneda on tore koht ning Pulli Tall sobib teatri tegemiseks suurepäraselt. Usun nende noorte jaoks, kes sõnumist aru said oleks võinud sealsed puupingid üht-teist juurdegi anda.