Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvustused on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 630 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žanri, teatri, mängukoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestikku festivalide välja, et leiaks kergesti ühe või teise külastatud festivali programmis olnud etendused. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg.
Soovitusi, milliseid tükke veel vaatama peaksin, ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee.
Arvustused on vaikimisi peidus. Pealkirja ees olevale käele klõpsates saab arvustuse ühekaupa avada.

Filtrid

Aastad: kõik (630) | 2026 (1) | 2025 (2) | 2024 (1) | 2023 (13) | 2022 (3) | 2021 (4) | 2020 (29) | 2019 (41) | 2018 (69) | 2017 (44) | 2016 (46) | 2015 (41) | 2014 (45) | 2013 (42) | 2012 (41) | 2011 (42) | 2010 (61) | 2009 (54) | 2008 (51)
Tärnid: ♥ (6) | ♥♥ (29) | ♥♥♥ (178) | ♥♥♥♥ (351) | ♥♥♥♥♥ (65)

☟ 1. (111) Vanemuine - ☞Linn - (Sadamateater, 05.02.2010) ♥♥♥

Autor(id): Martin Crimp
Žanr: draama
Näitlejad: Maria Soomets, Margus Jaanovits, Kristel Leesmend, Liisa Sonn
Tutvustus: Koduperenaine Clair unistab suudlusest – kuid mitte kohe ja kindlasti mitte oma mehe suudlusest. Tema abikaasa Chris plaanib pühitseda oma töökoha vahetust. Naabrinaine Jenny tuleb kaebama aias lärmavate laste üle – kuid aed on tühi ja lastetoa võtmedki kadunud. Mida see jamps peaks tähendama?!

Briti nüüdisaegse draama ühe tuntuma autori, Eesti teatrisse esmakordselt jõudva Martin Crimpi koomilise müsteeriumi vormis värske näidend (esietendus Londonis 2008) toob vaataja ette hulgaliselt küsimusi ja mõistatusi. Kuigi Crimpi käekiri on täiesti originaalne ja ainult talle ainuomane, võime temas soovi korral näha mitme inglise dramaturgi (Harold Pinter, Michael Frayn) mantlipärijat. Absurdselt sürreaalse stiili ja napi, lihvitud dialoogi kaudu ehitab autor üles maailma, mis on jõudnud kokkuvarisemise äärele. Nagu kohane parimale inglise näidendile, leidub siin tubli annus mustemast veel mustemat huumorit.
Hinnang: Nagu inglise huumor ikka on sellest raske aru saada. Kui lõpuks nali kohale jõuab, siis tekib küsimus kas nutta või naerda.

Suure hulga sügiste lehtede peal mängitakse ühte aastaaegade vahetust jõulust jõuluni väidetavalt suure linna kesklinnas. Tegelased ei kuula üksteist, pärivad pidevalt "Mida?" ning räägivad rahus üksteisest mööda. Näiliselt käib kogu saaga mehe töökoha kaotuse ja hilisema leidmise ümber. Siis tuleb aga välja, et kõige kese on hoopis tõlkijast naise, kes soovib sisemas kirjanikuks saada ning mõtleb siis endale välja "ise enda linna", koos sündmuste ja tegelastega. Aga ega siis raamatu kirjutamine polegi nii lihtne. See on kohati veel raskem kui reaalse elu elamine.