Autor(id): Kay Pollak
Žanr: draama
Näitlejad: Indrek Sammul, Kata-Riina Luide, Peeter Tammearu, Carita Vaikjärv, Arvi Mägi, Tarvo Vridolin, Triinu Meriste, Merle Liinsoo, Andres Oja, Martin Mill, Luule Komissarov, Margus Vaher, Kiiri Tamm, Peeter Jürgens
Tutvustus:
Maailmakuulus dirigent otsustab pärast terviselt saadud
hoiatust aja maha võtta. Üle paljude aastate on ta kalendermärkmik tühi. Ei mingeid
kohustusi.
Ta naaseb oma lapsepõlvekülla, kus keegi teda ta
kunstnikunime varjust ära ei tunne. Pooleldi vastu tahtmist
võtab ta vastu pakkumise hakata juhendama külas tegutsevat
väikest kirikukoori. Ta ei alusta, aga lauluharjutustega,
vaid püüab kooriliikmeid õpetada kuulama nii iseennast kui
teisi.
Tasapisi hakkavad inimesed avanema ning ilmsiks tuleb palju
varjatut. Külakese tüüne pealispinna all on peidus valu,
kibestumist ja mõistmatust,, aga ka palju hoolivust,
armastust ja elutahet.
Muusika annab uue hingamise. Julguse otsustada. Julguse
armastada. Jõu jõuda iseendani.
Näidendi aluseks on rootsi kirjaniku ja filmirežissööri Kay
Pollaki samanimeline menufilm (2004), mis oli nomineeritud
ka parima võõrkeelse filmi Oscarile. Filmis kõlanud
"Gabriella laul" püsis Rootsi hitiedetabelites 68 nädalat.
Hinnang: Kõlab Brahmsi sümfoonia lõpp. Dirigent juhatab täis
täit innustust orkestrit, jõuab finaalini ja siis raugeb
tema jõud ning kukub publiku tormilise aplausi saatel kokku.
Kas ei juhtu liialt sageli, et me ei pane oma liialt suurt
töökoormust või elupõletavat eluviisi enne kui tervis käest
ära läheb. Ja siis ei oska enam midagi "vaba ajaga" midagi
peale hakata, tekib tahtmine minna kuhugi kaugele ära ja
peita oma mured teise inimeste eest.
Siin näidendis dirikenti üksi ei jääta vaid kistakse algul
vastu tahtmist tegelema inimestega, keda ta on lapsepõlves
tundnud ning kelle pärast ta siis palju kannatas. Kui
tasapisi tuleb dirigenti eluisu ja hea meeleolu tagasi, siis
hakkab selle taustal välja paistma keskkonna pahupool.
Väiksed asjad viivad suuremateni. Ning lugu lõpub kurvavõitu
õnneliku lõpuga.
Lavakujundus lihtne ja praktiline. Pastoraali pildiraam
kõikus küll pöörlava keerlemise ajal kurjakuulutavalt aga
jäi ikka ilusti oma kohale. Etendus oli parajalt tempokas ja
muusika omapärane.
Väikese pitseri jättis etendusele nädala alguse artikkel
Postimehes, kus räägiti pikalt Ugala praeguse ja endise
direktori vastuolust. Ka siin tükis asusid Sammul ja
Tammearu üksteisega rivaalitsevalt vastuollu. Olgu teatri
juhtimisega kuidas on, aga selles tükis mängisid mõlemad oma
osa veenvalt ja hästi.