Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvustused on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 630 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žanri, teatri, mängukoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestikku festivalide välja, et leiaks kergesti ühe või teise külastatud festivali programmis olnud etendused. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg.
Soovitusi, milliseid tükke veel vaatama peaksin, ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee.
Arvustused on vaikimisi peidus. Pealkirja ees olevale käele klõpsates saab arvustuse ühekaupa avada.

Filtrid

Aastad: kõik (630) | 2026 (1) | 2025 (2) | 2024 (1) | 2023 (13) | 2022 (3) | 2021 (4) | 2020 (29) | 2019 (41) | 2018 (69) | 2017 (44) | 2016 (46) | 2015 (41) | 2014 (45) | 2013 (42) | 2012 (41) | 2011 (42) | 2010 (61) | 2009 (54) | 2008 (51)
Tärnid: ♥ (6) | ♥♥ (29) | ♥♥♥ (178) | ♥♥♥♥ (351) | ♥♥♥♥♥ (65)

☟ 1. (113) Tartu Uus Teater - ☞Kapten Cooki keetmine - (Tartu Genialistide Klubi, 09.02.2010) ♥♥♥♥

Autor(id): Toomas Saarepera
Žanr: draama
Näitlejad: Indrek Taalmaa, Ago Anderson, Kristel Leesmend
Tutvustus: "Kapten Cooki keetmine" on näidend raha tulemisest pealtnäha harmoonilisse ühiskonda, kus pole läänelikud väärtused veel kanda kinnitanud ega ise välja arenenud. Nii et näidendit võib lugeda ka omamoodi allegooriana Eesti või üle maailma jätkuvate kultuuride kokkupõrgete ja Lääneriikide poolsete rahupäästmisaktsioonide teemadel. Kapten James Cook on reaalselt eksisteerinud isik, kes tõepoolest esimest korda Hawaiile sattudes võeti vastu jumalana, ja kes hukkus teisel külaskäigul.

"Kapten Cooki keetmise" laval on päris liiv, palmid, tuli ja vesi.
Hinnang: Kuna tegemist oli eeletendusega, siis ei olnud kõik veel 100% paigas ning publiku poolelt oli sagimist - tehti ohtralt pilte ja filmiti kaameraga. Helimees sõi oma kitaarimänguga paar olulist kohta ära. Aga muidu väga hea tükk.

See on vist teine etendus, mille juures on tulekustutid publikule hästi käepäraseks tehtud ning juhendatakse nende asukohast. Aga seekord lisati veel tulekustutusvahendeid - hulgaliselt liiva ja vett. Ning on ka põhjust - tavapärase tossumasina ja tehisvalgusele pandi siin katla alla päris tuli - tõsi kontrollitud koguses. Üles ehitatud tropikasaar oli väga veenev ja kena, koos oma palmide ja liiva sisse peidetud puuklotsidega.

Kostüümid olid detailiderohked ning värvikirevad. Kui linnuteema välja jätta, siis oli kõik ka üsna realistlik. Valgustuses häiris rohelise värvi kasutus. Võimalik, et selle taga on peidus mingi varjatud sümbol, kuid mina oleksin ise mingil äraseletamatul põhjusel rohelise asemel kasutanud sinist. Kitarrimäng iseenesest oli kena ainult, et võimenduse sisse ja väljalülitamise praksud olid liiga valjud ning lindilt loetud tekstist mängiti kõvasti üle.

Näitlejad olid suurepärased. Kristeli pärismaalase keel oli nauditav. Indreku hääles kostus hõimupealiku võimsus ja üleolek. Ago pidas katlas hästi vastu ja andis hästi edasi selles oleva vee temperatuuri muutuse. Näitlejad, valgus- ja helimeistrid on seda igati väärt, et etendust vaataks täis maja, sellele vaatamata, et veidi alla tunniajalisele mänguajale küsitakse kõrgemat hinda kui varem.
Märkused: Tagantjärele on huvitav teada, kuidas ma sellele etendusele üldse sattusin, sest lehel, kust ma infot täna hommikul infot otsisin, on selgelt kirjas, et etendus toimub ülehomme. Suur tänu Tartu Uue Teatri rahvale, et mind publiku sekka lasksite.