Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvustused on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 630 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žanri, teatri, mängukoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestikku festivalide välja, et leiaks kergesti ühe või teise külastatud festivali programmis olnud etendused. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg.
Soovitusi, milliseid tükke veel vaatama peaksin, ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee.
Arvustused on vaikimisi peidus. Pealkirja ees olevale käele klõpsates saab arvustuse ühekaupa avada.

Filtrid

Aastad: kõik (630) | 2026 (1) | 2025 (2) | 2024 (1) | 2023 (13) | 2022 (3) | 2021 (4) | 2020 (29) | 2019 (41) | 2018 (69) | 2017 (44) | 2016 (46) | 2015 (41) | 2014 (45) | 2013 (42) | 2012 (41) | 2011 (42) | 2010 (61) | 2009 (54) | 2008 (51)
Tärnid: ♥ (6) | ♥♥ (29) | ♥♥♥ (178) | ♥♥♥♥ (351) | ♥♥♥♥♥ (65)

☟ 1. (126) Komöödiateater - ☞Armastab, ei armasta - (Jõgeva kultuurimaja, 22.04.2010) ♥♥♥

Autor(id): Neil Simon
Žanr: komöödia
Näitlejad: Egon Nuter, Liina Tennosaar, Janek Sarapson, Kaia Skoblov
Tutvustus: Loo tegevus toimub ühes New Yorgi hotellis, kuhu saabuvad erinevad abielupaarid ja muudki tegelased. Kõiki rolle mängivad ainult neli näitlejat. Mõnus huumor ja pidevalt vahelduvad naljakad situatsioonid on Ameerika populaarseima komöödiaautori firmamärkideks ning neid leidub kuhjaga ka selles lavastuses.

"Armastab, ei armasta?" on järg sama autori näidendile "Hotell California", kus peaosades mängisid Eino Baskin ja Ita Ever ning mis kuulus Komöödiateatri repertuaari aastal 2005.
Hinnang: Tükk, millega saab suhteliselt lihtsalt reisida ühest kohast teise ning mis ei sea erilisi nõudeid valguspargile ega helitehnikale. Ja tegelikult, et see väga ei häirinud, et keset esimist vaatust üks eesvalguse rida kustus. Nii mõnedki arvasid, et osaline pimendamine oli taotuslik. Samas tuleb kiita näitlejaid, kes tulid tehnilisest äpardusest väga hästi välja.

Näidend koosneb kahest erinevast loost, mida seob vaid üks hotellituba. Esimene osa oli veidi võõram, kuigi tuttavaid elemente varasematest Neil Simoni näidenditest oli hulgaliselt. Natuke liiga staatiline ning kõrvalosatäitjatele jäeti liiga vähe tegevust.

Teise lühinäidendi tundsin ära esimese viie minuti jooksul - Aarne Üksküla ja Ita Ever mängisid sama asja televiisoris (Pulmatragöödia, ETV 1986). Seega oli sündmustik üldjoontes juba tuttav ning puäntki ette teada. Aga sellegi poolest oli huvitav vaadata, sest Nuter sai järjekordselt särada.
Märkused: Mängiti laval, millel olen lapsepõlves rajooni tasemel kooliteatri festivalide raames isegi üles astunud (aastal 1987 - Oskar Lutsu 100. sünniaastal). Just siist saalist on pärit üks minu suurematest teatrielamustest - Tsehhovi "Juubel". Lava ja saal tunduvad nüüd väiksemana aga samas astmed lava ees kõrgemana.