Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvustused on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 630 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žanri, teatri, mängukoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestikku festivalide välja, et leiaks kergesti ühe või teise külastatud festivali programmis olnud etendused. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg.
Soovitusi, milliseid tükke veel vaatama peaksin, ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee.
Arvustused on vaikimisi peidus. Pealkirja ees olevale käele klõpsates saab arvustuse ühekaupa avada.

Filtrid

Aastad: kõik (630) | 2026 (1) | 2025 (2) | 2024 (1) | 2023 (13) | 2022 (3) | 2021 (4) | 2020 (29) | 2019 (41) | 2018 (69) | 2017 (44) | 2016 (46) | 2015 (41) | 2014 (45) | 2013 (42) | 2012 (41) | 2011 (42) | 2010 (61) | 2009 (54) | 2008 (51)
Tärnid: ♥ (6) | ♥♥ (29) | ♥♥♥ (178) | ♥♥♥♥ (351) | ♥♥♥♥♥ (65)

☟ 1. (135) Vilde Teater - ☞Jõeke - (Staadioni 48, 11.06.2010) ♥♥♥

Autor(id): Lelde Stumbre
Žanr: draama
Näitlejad: Piret Kuub, Nele Reial, Oleg Želudkov
Tutvustus: Lavastus "Jõeke" on valminud kaasaegse Läti kirjaniku Lelde Stumbre samanimelise näidendi ainetel.

Me elame ühiskonnas kus enesetapp on muutunud normaalseks lahenduseks (Biljana Srbljanovič)
Hinnang: Järjekordne teistmoodi etendus. Ühtaegu nagu ei toimuks midagi, aga samas on mitte midagi toimumises peidus palju varjatud tuntud ja tundmatuid lugusid.

Peategelane on laval kogu etenduse jooksul, aga ei lausu ühtegi sõna. Samas on ta kogu aeg väga liikuv ja loob oma helesinise juuksepahmakuga meeleolu. Neiu, kelle saatuse ümber tegelik lugu keerleb võtab ka kõvasti hoogu, et rääkima hakata - tasa ja targu ümber nurga läbi paljude kujundite. Läbi mitmete keelte. Ning lõpuks tuleb kirkas kollases valguses vana rahu ise, kes juhib tegevuse finaali.

Hea tükk selle poolest, et keegi ei karju kellegi peale ega ropendata. Esialgu on muusika narrimist ja arusaamatut kehadeväristamist paljuvõitu, aga tervikut see oluliselt ei riku.

Lavakujundus (või tegelikult ruumipaigutus) tundub olema üsna mugav näitlejatele. Pealtvaatajate jaoks on ta, aga ahistav. Enamus aega tuleb tegevust jälgida kael kõveras ning üsna mitu minutit oleks vaja lindude üle 180 kraadist vaatenurka, et saaks jälgida mis toimub ruumi ühes või teises otsas. Aga see võis vabalt olla ka taotluslik, et edasi anda jõgede tumedamat poolt.

Valguskujunduses torkasid silma kenad kangaste värvivahetused säravsinisest rohemustaks ning tsüaanile taustale tekitatud kollased teravad varjud. Piiratud valguspargiga on väikeses ruumis tehtud väga head tööd.

Märkused: Nägin selle etenduse teise koosseisu eeletendust, kuigi plaanis oli teda vaadata juba 2009 aasta jaanuaris. Kuna, aga Internetiavarustes aeti kuupäevad sassi, siis tookord sattusin draama asemel ooperisaali.