Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvustused on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 630 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žanri, teatri, mängukoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestikku festivalide välja, et leiaks kergesti ühe või teise külastatud festivali programmis olnud etendused. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg.
Soovitusi, milliseid tükke veel vaatama peaksin, ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee.
Arvustused on vaikimisi peidus. Pealkirja ees olevale käele klõpsates saab arvustuse ühekaupa avada.

Filtrid

Aastad: kõik (630) | 2026 (1) | 2025 (2) | 2024 (1) | 2023 (13) | 2022 (3) | 2021 (4) | 2020 (29) | 2019 (41) | 2018 (69) | 2017 (44) | 2016 (46) | 2015 (41) | 2014 (45) | 2013 (42) | 2012 (41) | 2011 (42) | 2010 (61) | 2009 (54) | 2008 (51)
Tärnid: ♥ (6) | ♥♥ (29) | ♥♥♥ (178) | ♥♥♥♥ (351) | ♥♥♥♥♥ (65)

☟ 1. (139) Tartu Uus Teater - ☞Kristjan-Jaak laskub maa peale - (Raadi mõisa park, 13.08.2010) ♥♥♥

Autor(id): Andres Keil
Žanr: draama
Näitlejad: Jim Ashilevi (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia), Jekaterina Novosjolova, Elina Pähklimägi, Jaanus Johanson (Valmiera Draamateater), Kristjan Sarv.
Tutvustus: "Kristjan-Jaak...” on eklektiline lugu Kristjan-Jaagust, kes on praegu siin. Ja Alo on siin. Ja siin on ka läti luuletaja Eduards Veidenbaums. Olles siin on nad ka omas ajas. Aeg on teatavasti üldse suhteline mõiste, nii, nagu on relatiivne ka meie suhtumine aega. Ehk isegi on relatiivne meie suhtumine kohta. Aga see pole tegelikult oluline.

See on väga Tartu lugu – ja Tartu, nagu me teame, ei ole mitte pelgalt Tartu, Tartu on sulatusahi ja elukool. Ja see on väga ülikooli lugu – ülikool, nagu me teame, ei ole mitte pelgalt ülikool, ülikool on keskkond, kohati võimu ja vaimu põrkumiste ja põkkumiste koht. Ja see on lugu noorest inimesest, noorest hingest. Lugu noore hinge otsingutest, rännakust hinge rahulduseni. Kui seda on võimalik saavutada. Ja kes oskab lõppude lõpuks ütelda, kas parem on maa peal, taevas või maa ja taeva vahepeal kiikudes?

Ja veel, kui kellelgi on eriti terav sotsiaalne närv, siis ka see saab puudutatud. Kristjan-Jaak laskub maa peale.
Hinnang: Järjekordne tükk, kus segatakse kokku minevik ja olevik. Ja seda väikeste killukestena siit ja sealt ilma mingi järjepidevuseta. Ühendavaks lüliks valiti luuletused ja laulud. Nii nagu tutvustusest lugedes karta võis siis laul oli antud etenduse vaieldamatult kõige nõrgem lüli. Ja seda mitte ainult seepärast, et Volk haige oli. Sama muusika ilma laulujõminata oleks palju paremini mõjunud, sest pillimehed ju mängida oskasid. Ning etenduse alguses kasutatud linnuhääle immiteeringud olid väga asjakohased.

Tükk oli huvigtav ka sellepoolest, et selles kasutati päris mitut keelt - saksa, ladina, rootsi, vene, läti. Mitte just kõige õnnestunum valik minu jaoks, aga huvitav ikkagi.

Kahjuks läks lõpuosa veidi liialt ropendamiseks. Alguses ju tehti ka filosoofia varjus allapoole vööd nalju, aga jäädi sündsuse piiresse.

Huvitav leid oli kasutada soojal õhtul mänguelemendina lund. See, et järve kaldal vette hüpatakse on ju tavaline, aga et augustis ka lumesõda mängida..
Märkused: Raadi mõis koos järvega on väga huvitav paik jalutamiseks.