Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvustused on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 630 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žanri, teatri, mängukoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestikku festivalide välja, et leiaks kergesti ühe või teise külastatud festivali programmis olnud etendused. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg.
Soovitusi, milliseid tükke veel vaatama peaksin, ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee.
Arvustused on vaikimisi peidus. Pealkirja ees olevale käele klõpsates saab arvustuse ühekaupa avada.

Filtrid

Aastad: kõik (630) | 2026 (1) | 2025 (2) | 2024 (1) | 2023 (13) | 2022 (3) | 2021 (4) | 2020 (29) | 2019 (41) | 2018 (69) | 2017 (44) | 2016 (46) | 2015 (41) | 2014 (45) | 2013 (42) | 2012 (41) | 2011 (42) | 2010 (61) | 2009 (54) | 2008 (51)
Tärnid: ♥ (6) | ♥♥ (29) | ♥♥♥ (178) | ♥♥♥♥ (351) | ♥♥♥♥♥ (65)

☟ 1. (140) Eesti Draamateater - ☞Lõputu kohvijoomine - (Vanemuise väike maja, 17.08.2010) ♥♥♥♥

Autor(id): Madis Kõiv
Žanr: draama
Näitlejad: Lembit Ulfsak, Jaan Rekkor, Maria Avdjushko, Tõnu Oja, Taavi Teplenkov, Martin Veinmann, Laine Mägi, Tõnu Aav, Anti Reinthal, Lauri Lagle, Mihkel Kabel, Tiit Sukk, Mait Malmsten, Kaie Mihkelson, Viire Valdma, Ester Pajusoo, Mari Lill, Mari-Liis Lill, Britta Vahur
Tutvustus: Linn põleb, ka kohvik põleb, ja ehitatakse uuesti üles. W kohvik on ikka sama koha peal, ikka räägitakse seal jutte, jagatakse uudiseid ja loetakse luulet. Alati istub seal nurgas üks mees - Stammgast - ja joob kohvi. Pommiplahvatused ja sisse-välja sagivad sõjaväelased ei saa kunagi ühe kannu aromaatse kohvi ja maitsva veini vastu.
Hinnang: Mees, kes oli juba 1918 aastal pidev kohvikukülastaja jäi seda kuni 1983 aastani. Oleks tänagi, aga siis põles kohvik maha. Kas kadestada meest, kes 65 aastat käis päevast päeva ühes ja samas kohas ja ei tegelenud millegi muuga kui muutuva elukeskkonna arenguid.

Häiris see, et lavastuse tempo võeti maha korrates pidevalt ühte ja seda sama - see on lõputu kohvijoomine ja see on kõige olulisem tegevus. Ahistavalt mõjus ka see, et hüpati ühest ajastus teise jättes piirjoonded väga seguseks. Kui süveneda, siis annab see tükile muidugi filosoofilist väärtus juurde, kuid kronoloogiline järjestus on kergemine jälgitav.

Lavakujundus on väga huvitav millesse on peidetud palju erinevaid sümboleid Tartust ja erinevatest aegadest. Valgus ja helikujundus täiendas seda kenasti.