Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvustused on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 630 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žanri, teatri, mängukoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestikku festivalide välja, et leiaks kergesti ühe või teise külastatud festivali programmis olnud etendused. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg.
Soovitusi, milliseid tükke veel vaatama peaksin, ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee.
Arvustused on vaikimisi peidus. Pealkirja ees olevale käele klõpsates saab arvustuse ühekaupa avada.

Filtrid

Aastad: kõik (630) | 2026 (1) | 2025 (2) | 2024 (1) | 2023 (13) | 2022 (3) | 2021 (4) | 2020 (29) | 2019 (41) | 2018 (69) | 2017 (44) | 2016 (46) | 2015 (41) | 2014 (45) | 2013 (42) | 2012 (41) | 2011 (42) | 2010 (61) | 2009 (54) | 2008 (51)
Tärnid: ♥ (6) | ♥♥ (29) | ♥♥♥ (178) | ♥♥♥♥ (351) | ♥♥♥♥♥ (65)

☟ 1. (146) Tallinna Linnateater - ☞Meie, kangelased - (TÜ Üliõpilasmaja, 07.09.2010) ♥♥♥♥♥

Autor(id): Jean-Luc Lagarce
Žanr: draama
Näitlejad: Aleksander Eelmaa, Helene Vannari, Epp Eespäev, Külli Teetamm, Andres Raag, Peeter Jakobi (külalisena), Andero Ermel, Tõnn Lamp, Anu Lamp, Andrus Vaarik, Piret Kalda
Tutvustus: Originaalpealkiri: "Nous, les héros". © Editions Les Solitaires Intempestifs.

Jean-Luc Lagarce on Prantsusmaal hetkel kõige mängitavam kaasaegne autor, Eestis oli "Meie, kangelased" tema näidenditest esimene, mis lavale jõudis. Lugu räägib rändnäitlejate trupist 20. sajandil Euroopa südames – kuigi autor jätab tegevusaja ja -koha täpsustamata, võib mitmete vihjete alusel paigutada selle 1938. aasta Prahasse. "Meie, kangelaste" motoks on Franz Kafka "Päevikute" 1910. aasta avalause: "Pealtvaatajad tarduvad, kui rong möödub." Kafka tsiteerimine on võti näidendi mõistmiseks, sest Lagarce pole mitte ainult ammutanud temalt inspiratsiooni, vaid loonud oma näidendi Kafka kirjutistest laenatud lõike kombineerides – samas on, aga kahe autori vahelise dialoogi tulemuseks uus algupärane teos. Lagarce kirjutas "Meie, kangelased" 1994. aastal, vaid aasta enne oma surma, teatritrupile La Roulotte, mille asutajaks ja juhiks ta oli. Näidend ei räägi siiski mitte üksnes teatrist ja teatritegemisest, vaid ka teelolemisest, kodutusest ja isamaatusest, sõja ähvardavast lähedusest, inimese haprusest maailma halastamatu masinavärgi taustal ning neist, kes argielu väiksuse keskel ometi otsivad midagi suurt.
Hinnang: Hämmastav, kui palju teatrid on sellel korral vaeva näinud selle nimel, et publikul oleks etendust hea vaadata. Publikut lastakse saali võib-olla veidi vähem, aga kõigil on hea vaade etendusele.

Juba ainuüksi dekoratsioon ja butafoor tasus vaatamist. Suhteliselt väikse maja kohta ehitati üles väga suur mängupind ja selle ääred on täis vihjeid erinevatele sajanditele.

Suurepäraselt said näitlejad hakkama koos ühes pundis väga väikesel põrandapinnal. Häid lambaid mahub ikka palju ühte lauta. Ning hiljem kasutati ära kogu mänguplatsi avarus.

Ainuke küsimärk on etenduse pealkiri. Teise vaatuse alguses küll veeretati juttu isepäisest kangelasest, aga tervikut see kokku ei võtnud. Samas, milline võiks olla pealkiri mis seda suudaks?