Autor(id): Anton Tšehhov
Žanr: draama
Näitlejad: Merle Palmiste, Mari-Liis Lill, Kersti Heinloo, Margus Prangel, Mait Malmsten, Raimo Pass, Harriet Toompere, Jan Uuspõld, Britta Vahur, Lembit Ulfsak, Hendrik Toompere
Tutvustus: Seda näidendit kirjutas Tšehhov väga pikalt ja ylima rangusega –
yks lause päevas. Selleks, et lugu oleks puhastatud igasugustest
liialdustest ja nähtavaks muutuks põhiline sõnum. Ise ta nimetas seda
komöödiaks ja arvestades tema huumorimeelt, see kahtlemata ka nii on.
Tshehhovi lavastused kipuvad tihti just seda aspekti välistama. Nad muutuvad
aeglaseks ja igavaks tundlemiseks. Meie lavastuses midagi sellist ei juhtu.
Lugu ise on lihtne. Peale perekondlikku tragöödiat kolib mõisa ja tohutu
suure kirsiaia omanik pr Ranevskaja Pariisi. Olukord kodus läheb aga
majanduslikult väga keerukaks, võlad panga ees, maksmata intressid jne.
Tegevus algabki hetkest, mil Ranevskaja saabub pärast kuueaastast äraolekut
taas koju oma tytarde, venna ja teiste kodakondsete juurde. Mõis koos
kirsiaiaga läheb oksjonile. Seda oleks võimalik ära hoida, kuid kiindumus
mälestustesse ei lase seda juhtuda.
Näidendis hargnevad väga keerukad intriigid nii armumiste kui ka äri
pinnalt. On värvikaid tegelasi, kes on nagu yks yhele meie igapäevasest
elust maha kirjutatud.
Rollid on võimsad ja neist unistab iga näitleja.
Hinnang: Suur lava, võimsad trossid näitlejate tõstmiseks, mõttetult
mitmekesine valguspark, lavaaugud, mainekad näitlejad. Kuid väikse Vilde
Teatri etendus läks rohkem korda. Seda vaatamata asjaolust, et kavalehele
Draamateater oma väiksest konkurenti ei pannud.
Asi läks kuidagi palaganiks. Ülestõstetud poodiumi taga pidevalt keegi sagis
ja tegi midagi. Tsirkuse numbrid ning asjade otsa komistamise naljad.
Visuaalsed efektid olid lõputust teest, sätendavast päikesest või
metsatukast. Hääbuvat mõisa koos toretseva kirsiaiaga seal ei olnud.
Märkused: Tuleb tänada veelkord Islandi vulkaani. Tänu etenduste vahetusele
nägin ära ka "Grönholmi meetodi", mida vaatamise päeval pidasime lahjemaks
valikuks, aga mis tegelikult oli võrdväärne või isegi veidi parem. Aitäh
muidugi ka Draama 2010 meeskonnale etenduse koju kätte toomise
eest.