Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvustused on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 630 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žanri, teatri, mängukoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestikku festivalide välja, et leiaks kergesti ühe või teise külastatud festivali programmis olnud etendused. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg.
Soovitusi, milliseid tükke veel vaatama peaksin, ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee.
Arvustused on vaikimisi peidus. Pealkirja ees olevale käele klõpsates saab arvustuse ühekaupa avada.

Filtrid

Aastad: kõik (630) | 2026 (1) | 2025 (2) | 2024 (1) | 2023 (13) | 2022 (3) | 2021 (4) | 2020 (29) | 2019 (41) | 2018 (69) | 2017 (44) | 2016 (46) | 2015 (41) | 2014 (45) | 2013 (42) | 2012 (41) | 2011 (42) | 2010 (61) | 2009 (54) | 2008 (51)
Tärnid: ♥ (6) | ♥♥ (29) | ♥♥♥ (178) | ♥♥♥♥ (351) | ♥♥♥♥♥ (65)

☟ 1. (151) Endla - ☞Algus - (Tartu Genialistide Klubi, 10.09.2010) ♥♥♥♥

Autor(id): Andres Noormets
Žanr: kontsertetendus
Näitlejad: Piret Laurimaa, Ireen Kennik, Kaili Viidas, Ago Anderson, Lauri Kink, Sepo Seeman, Jaanus Mehikas, Feliks Kütt, Janek Kivi
Tutvustus: Miks on pidevalt selline tunne, et tegutseda ja tööd teha tuleb selle nimel, et ükskord ometi elama hakata? Aga kuidas ma käituksin siis, kui saabub käsk, et elama tuleb hakata kohe, nüüd ja praegu? Kas minu sisemine olek ja mind ümbritsevad suhted peaksid sellisele kiirendusele vastu? Miks on lahenduste tarvis üldse vaja midagi oodata, miks ma pole rahul sellega, mis mul juba olemas on? Miks mulle pidevalt sisendatakse, et kõigel on kõigega seos? Kas mina, minu keha, minu unenäod ja minu teod on ikka üks ja seesama asi?

Nendele küsimustele otsivad kontsertdraamas mängijad vasteid ja vastuseid sõna ja muusika abil ning tulemused võivad olla oodatust üpris erinevad - lõbusamad, tõsisemad, arusaamatumad jne.
Hinnang: Väga pika vinnaga etendus. Vaatad esimese vaatuse ära ja ega mingit sotti ei saa, mis toimub. Sepol on kül väga hea lauluhääl ja pillimehed mängivad hästi, tekstid on tõsised, aga kõrval toimuvaga tervikut ei teki. Samas juba üsna teise vaatuse algusest põimitakse varemolnu kenaks linnupesaks. Kas lõpplahendus nii kena on, eks see jää kõigi enese südametunnistusele, aga üks täitsa võimalik elust maha kirjutatud lugu on kokkuvõttes küll.

Meeldis, et tükis ei ropendatud ega mindud vulgaarseks nagu viimasel ajal kipub kombeks olema.
Märkused: Genialistide klubis pakuti festivali ajal kõige maitsvamat kooki.