Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvustused on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 630 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žanri, teatri, mängukoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestikku festivalide välja, et leiaks kergesti ühe või teise külastatud festivali programmis olnud etendused. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg.
Soovitusi, milliseid tükke veel vaatama peaksin, ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee.
Arvustused on vaikimisi peidus. Pealkirja ees olevale käele klõpsates saab arvustuse ühekaupa avada.

Filtrid

Aastad: kõik (630) | 2026 (1) | 2025 (2) | 2024 (1) | 2023 (13) | 2022 (3) | 2021 (4) | 2020 (29) | 2019 (41) | 2018 (69) | 2017 (44) | 2016 (46) | 2015 (41) | 2014 (45) | 2013 (42) | 2012 (41) | 2011 (42) | 2010 (61) | 2009 (54) | 2008 (51)
Tärnid: ♥ (6) | ♥♥ (29) | ♥♥♥ (178) | ♥♥♥♥ (351) | ♥♥♥♥♥ (65)

☟ 1. (165) Vanemuine - ☞Rumm ja viin - (Sadamateater, 17.12.2010) ♥♥♥♥

Autor(id): Conor McPherson
Žanr: monoetendus
Näitlejad: Ott Sepp
Tutvustus: Conor McPhersoni esiknäidend "Rumm ja viin" on ühe noore mehe monoloog naistest, lastest, alkoholist ja valikutest. Laval saavad kokku aastatepikkune kassiahastus, Ott Sepp, Rumm ja Viin ning elu ise.

"Ma arvan, et minu persekukkumise peamine põhjus on kannatamatus. Ma ei viitsi kunagi oodata, kuni miski lõpeb. Ma ei viitsi keskenduda. Ma ei taha midagi uurida. Ma tahan kiireid vastuseid. Ja tundub, et ma olen seetõttu veits pessimist. Sest ma pole kunagi ühtegi vastust saanud."
Hinnang: Allakäigutrepil oleva mehe pihtimus viiimasest kolmest päevast. Värisev ja labane, samas, aga nagu elust enesest. Kui silmad lahti ringi käia, siis näeb purjutajaid iga päev. Selle all kannatavad sõbrad, abikaasad, lapsed ja inimesed ise. Mingil hetkel kaob kontroll enese tegude üle ning need muutuvad ettearvamatuteks.

Lihtne lavakujundus, mahe valguskujundus, tagasihoidilik muusikaline kujundus ning Ott Sepa sarm muudavad etenduse nauditavaks.