Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvustused on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 630 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žanri, teatri, mängukoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestikku festivalide välja, et leiaks kergesti ühe või teise külastatud festivali programmis olnud etendused. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg.
Soovitusi, milliseid tükke veel vaatama peaksin, ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee.
Arvustused on vaikimisi peidus. Pealkirja ees olevale käele klõpsates saab arvustuse ühekaupa avada.

Filtrid

Aastad: kõik (630) | 2026 (1) | 2025 (2) | 2024 (1) | 2023 (13) | 2022 (3) | 2021 (4) | 2020 (29) | 2019 (41) | 2018 (69) | 2017 (44) | 2016 (46) | 2015 (41) | 2014 (45) | 2013 (42) | 2012 (41) | 2011 (42) | 2010 (61) | 2009 (54) | 2008 (51)
Tärnid: ♥ (6) | ♥♥ (29) | ♥♥♥ (178) | ♥♥♥♥ (351) | ♥♥♥♥♥ (65)

☟ 1. (168) Vanemuine - ☞Tabamata ime - (Vanemuise väike maja, 22.02.2011) ♥♥♥♥

Autor(id): Eduard Vilde
Žanr: draama
Näitlejad: Hannes Kaljujärv, Liina Olmaru, Merle Jääger, Aivar Tommingas, Raivo Adlas, Kais Adlas, Marika Barabanštšikova, Liisa Pulk, Karol Kuntsel, Margus Jaanovits, Ott Sepp, Ao Peep, Külliki Saldre, Martin Kõiv, Mare Jõgi (Vilde Teater), Piret Kuub (Vilde Teater), Ursula Noor (Vilde Teater), Helve Nurk (Vilde Teater), Airé Pajur (Vilde Teater), Tess Pauskar (Vilde Teater), Ave Tõnissaar (Vilde Teater), Imbi Uibo (Vilde Teater), Gerli Vaher (Vilde Teater), Vjatšeslav Kislitsin (Vilde Teater), Tõnu Kolju (Vilde Teater), Matti Linno (Vilde Teater), Andres Murdvee (Vilde Teater), Peeter Novoseltsev (Vilde Teater), Marek Ranne (Vilde Teater), Veiko Saago (Vilde Teater), Sander Soo (Vilde Teater), Oleg Želudkov (Vilde Teater)
Tutvustus: Kooliklassik Vilde "Tabamata ime" sünnist täitub kohe-kohe sada aastat. Kogu selle aja on näidend kuulunud eesti lavaklassika absoluutsesse kullafondi. Vanemuise viimasest "Tabamata imest" (1952, Epp Kaidu lavastus) on möödas rohkem kui pool sajandit - üks põhjus proovida vaadata kuulsat näitemängu värske pilguga.

Eesti teatriloos on proovitud "Tabamata imet" lahti muukida õige mitme kontseptuaalse võtmega. Kord on nähtud kodumaale naasnud klaverikunstnikus Leo Saalepis ülepuhutud andetuse kehastust, kord suurt kunstnikku. Tema muusas Eeva Marlandis, aga kord ideaali kandvat "päiksenaist", kord hävitavat, kunstivõõrast keskpärasust. Leo abikaasas Lilli Ellertis kord fuuriat ja kord ausat, sirgjoonelist maksimalisti.

Kindel on see, et näidendis korduvalt kõlav mõiste "Euroopa", kust saabub Leo Saalep ja kuhu nii väga ihkab valdav osa tegelaskonnast, on tänaseks omandanud tähenduskõla, millist pole olnud ühelgi varasema "Tabamata ime" valmimise ajal.
Hinnang: Lahkuva publiku seas oli üsna mitmes seltskonnas kuulda küsimust "Kas Sina tabasid selelst tükist ime?" Ning enamuses tundus olema kõhklev vastus, et ega vist.

Aga kas oligi õige selelst tükist mingit imet otsida? Arvan, et Vilde eesmärgiks oli näidata, et erinevad inimesed kirjeldavad ühte ja sama tegu erinevalt ning kahjuks toetutakse tihti enda ennustustele, mida võiksid teised sellest arvata. Väga kergesti lastakse end mõjutada meediast ning seltskonnast. Ning alati leidub manipulaatoreid, kes sellist massipsühhoosi osavasti enda kasuks ära kasutavad. On aeg silmad lahti teha ja näha kuidas tegelikult asjad on.

Meeldiv üllatus oli näha Vanemuise laval korraga nii palju Vilde teatri näitlejaid. Loodan, et vähegi nii mõnelegile kavalehe ostnule tekkib huvi see väike trupp üles otsida nende koduses saalis. Vanemuise näitlejad särasid kenasti suurtes rollides ja Vilde teatri omad vähemalt sama säravalt väikemates. Kui Triin Truuvert heitis ette, et harrastusnäitlejate repliike ei olnud hästi saali kuulda, siis mina selle üle ei kurda, arvan et kümnendasse ritta jõudis kogu tekst.

Klaaskapis eksponeeritud ehted tundusid minu jaoks liialdusena. Kuigi eks tarbetute esemetega uhkeldamine on tõusiklikuse üks vorme.

Märkused: Arvustus on kirjutatud 23 tundi pärast etendust, seega pole tegu vahetu emotsiooniga.