Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvustused on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 630 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žanri, teatri, mängukoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestikku festivalide välja, et leiaks kergesti ühe või teise külastatud festivali programmis olnud etendused. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg.
Soovitusi, milliseid tükke veel vaatama peaksin, ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee.
Arvustused on vaikimisi peidus. Pealkirja ees olevale käele klõpsates saab arvustuse ühekaupa avada.

Filtrid

Aastad: kõik (630) | 2026 (1) | 2025 (2) | 2024 (1) | 2023 (13) | 2022 (3) | 2021 (4) | 2020 (29) | 2019 (41) | 2018 (69) | 2017 (44) | 2016 (46) | 2015 (41) | 2014 (45) | 2013 (42) | 2012 (41) | 2011 (42) | 2010 (61) | 2009 (54) | 2008 (51)
Tärnid: ♥ (6) | ♥♥ (29) | ♥♥♥ (178) | ♥♥♥♥ (351) | ♥♥♥♥♥ (65)

☟ 1. (178) Vanemuine - ☞Härra Hamilcar - (Vanemuise suur maja, 19.04.2011) ♥♥♥♥

Autor(id): Yves Jamiaque
Žanr: draama
Näitlejad: Jüri Lumiste, Marika Barabanštšikova, Riho Kütsar, Liisa Pulk, Ott Sepp, Kais Adlas
Tutvustus: Vaimukas prantsuse näitemäng räägib mehest, kes ei ole suutnud luua oma elus lähisuhteid ja otsustab hankida need raha eest. Tema ettekujutuse järgi hakatakse ehitama õnnelikku eraelu, mille saavutamiseks peavad "palgalised lähedased" kõvasti vaeva nägema.

Kas rahaga kinni makstud suhted on paremad kui tõelised? Kas kõrge tasu ja ranged töölepingu tingimused suudavad tõelisi tundeid vaos hoida? Mida teeb raha tunnetega ja tunded rahaga? Läbi naeru ja pisarate selguvad vastused, mis sageli ei vasta härra Amilcari hoolikalt ettevalmistatud stsenaariumile.
Hinnang: Etendus läks käima aeglaselt. Eks omajagu aitas selle tunde tekkimisele kaasa ka hommikul Postimehest loetud arvamuslugu, mis oli juba päev otsa lasknud meelde tuletada kuidas sama tükk kunagi televiisorist paistis.

Asi, mis köitis algusest peale oli muusikaline kujundus. Jõuline tango sobis erinevate osade kokku sobitamiseks väga hästi. Ning seda toetas mitmepalgeliselt lava- ja valguskujundus.

Jüri Lumiste tabas väga hästi ära elus pettunud härrasmehe kes asus looma omaenese maailma ja kes selle ohvriks ka sai. Algul on kibestumus peidus jäiga kehahoiaku ja kindlameelse kõnemareeri taga, vahepeal katab seda seltskondlik loba, aga lõpuni vabaks ei saa sellest ikkagi. Sõpprus ja õnn ei ole ostetavad.