Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvustused on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 630 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žanri, teatri, mängukoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestikku festivalide välja, et leiaks kergesti ühe või teise külastatud festivali programmis olnud etendused. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg.
Soovitusi, milliseid tükke veel vaatama peaksin, ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee.
Arvustused on vaikimisi peidus. Pealkirja ees olevale käele klõpsates saab arvustuse ühekaupa avada.

Filtrid

Aastad: kõik (630) | 2026 (1) | 2025 (2) | 2024 (1) | 2023 (13) | 2022 (3) | 2021 (4) | 2020 (29) | 2019 (41) | 2018 (69) | 2017 (44) | 2016 (46) | 2015 (41) | 2014 (45) | 2013 (42) | 2012 (41) | 2011 (42) | 2010 (61) | 2009 (54) | 2008 (51)
Tärnid: ♥ (6) | ♥♥ (29) | ♥♥♥ (178) | ♥♥♥♥ (351) | ♥♥♥♥♥ (65)

☟ 1. (197) Von Krahli Teater - ☞Idioodid - (TÜ võimla, 09.09.2011) ♥♥♥♥

Autor(id): Juhan Ulfsak, Lars von Trier
Žanr: eksperimentaaletendus
Näitlejad: Jim Ashilevi, Kait Kall, Ott Kartau, Katre Kaseleht, Liis Lindmaa, Loore Martma, Maili Metssalu, Madis Mäeorg, Tõnis Niinemets, Mari Pokinen, Ivo Reinok, Siim Sups, Ragne Veensalu, Kirsti Villard
Tutvustus: 1995. aastal teatas Lars von Trieri ja Thomas Vinterbergi manifest Dogma 95, et kino ei tohi väljendada midagi muud kui ideid ja mõtteid. Filmist tuleb eemaldada kõik teatraalne - kena interjöör, suunatud valgus ja haritud näitleja. Elu peab nähtavaks saama sellisena, nagu me seda tajume - idiootidena, külma ja tundetu päevase valgusspektri kiirtes, inetutes ja kurbades ruumides.

2010 palusid Juhan Ulfsak ja Anni Ojanen TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia lavakunstide osakonna 8ndat lendu lõpetavatel näitlejatel korraks ennast kõrvalt vaadata. Vaadata sellise pilguga, nagu näeme seda meie, kes me esindame teatriskäiva statistilise eestlase statistilist punnsilma. Nad nägid arusaamatuid valikuid langetavat, ühiskondlikult ebaadekvaatset ja käsitlematule alusele rajatud enesehinnanguga inimpundart. Nad nägid kapitali mõttes karja "tühjasid hingesid", kes on endale ja teistele ohtlikud. Nad nägid näitlejaid kaasaegses Eestis - vabatahtlikke idioote. Sellest julmast valgustusest on saanud von Krahli tudengite remix von Trieri filmist "Idioodid" ning lavastajana debüteerib Juhan Ulfsak.
Hinnang: Enamus inimesi on kogu aeg mingis tegevuses samal ajal teisi jälgides. Ning kui keegi teeb midagi teisiti, antakse sellele hinnang. Sageli on selleks hukkamõist ning teiste idiootideks tembeldamine. Kaasa aitavad sellele kultuur ja tavad ning mittemõistmine. Suhtumise muutb kui saadakse aru, et inimesel ongi mingi vaimne puue. Aga see muutumine paneb kultuuri mõjul tihti ennast ühioskonnas ebamugavalt tundma.

Noored teatritudengid on jälginud ennast kõrvalt ja leidnud, et see, mis nad koolis teevad võib paljudele tunduda imeliku ja idiootsena. Selle asemel, et põldu rohida harjutatakse kehakeelt või kõnekunsti. Ning samas on olemas haiged inimesed, kes teevad sarnaseid asju. Konflikt tekkib selles, et ühele grupile tuntakse kaasa või mõnitakse neid, teisi peetakse tulevateks andekateks näitlejateks ja kiidetakse selle eest.

Tükis läheb mäng ja päriselu, teater ja film üksteisega läbisegi. Tegevus tundub kaootiline, aga igal liigutusel on tudengite, lavastaja ja tehniliste töötajate läbimõeldud mõte. Inventaari lõhkumist ma heaks ei kiida, aga pean häbiga tunnistama et minagi naersin selle üle.

Selge see, et antud tükk enamusele inimkonnale meeldida ei saa. Häbi, valehäbi ja iseenda läbielamised seavad tõkendeid. Aga samas tuleb tunnistada et ropendamist oli selles tükis oluliselt vähem, kui pealkiri oleks lubanud. Aitäh!