Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvustused on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 630 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žanri, teatri, mängukoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestikku festivalide välja, et leiaks kergesti ühe või teise külastatud festivali programmis olnud etendused. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg.
Soovitusi, milliseid tükke veel vaatama peaksin, ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee.
Arvustused on vaikimisi peidus. Pealkirja ees olevale käele klõpsates saab arvustuse ühekaupa avada.

Filtrid

Aastad: kõik (630) | 2026 (1) | 2025 (2) | 2024 (1) | 2023 (13) | 2022 (3) | 2021 (4) | 2020 (29) | 2019 (41) | 2018 (69) | 2017 (44) | 2016 (46) | 2015 (41) | 2014 (45) | 2013 (42) | 2012 (41) | 2011 (42) | 2010 (61) | 2009 (54) | 2008 (51)
Tärnid: ♥ (6) | ♥♥ (29) | ♥♥♥ (178) | ♥♥♥♥ (351) | ♥♥♥♥♥ (65)

☟ 1. (204) Vanemuine - ☞Kadunud käsi - (Sadamateater, 18.11.2011) ♥♥♥♥

Autor(id): Martin McDonagh
Žanr: draama
Näitlejad: Riho Kütsar, Maarja Mitt, Ott Sepp, Markus Luik
Tutvustus: Eesti teatri "lemmikiirlase” Martin McDonaghi näitemängud alustavad Maarjamaal oma teist ringi: Vanemuises 1999. aastal esietendunud "Mägede iluduskuninganna” jõudis äsja "Leenani kaunitari” nime all Rakvere teatri lavale. Kuid komeedina maailmadraama klassikute sekka lennanud McDonagh on piisavalt elujõuline autor (sündinud 1970), et kirjutada ka uusi tekste. Tema värskeim (2010) näidend originaalpealkirjaga "A Behanding in Spokane” (otsetõlkes: "Käe maharaiumine Spokane’is”) oli näitekirjaniku tekstidest esimene, mille esmalavastus toimus Broadwayl. Vastukajad kinnitavad, et tegu on parimas mõttes "vana hea” McDonaghiga. Ühelt poolt pinevad pöörded, värvikad karakterid, koomika ja õuduse võluv sulam, teisalt ka tublisti mõttetööd teoreetikutele: müüdid, fiktsioonid, alateadvuse kummalised kobrutused. Kuna lavalt räägitav lugu teeb oma arengus mitu ootamatut pööret, piirdugem siinkohal vaid lähtesituatsiooniga: karmi olekuga mees Carmichael on lapsepõlves õnnetu juhuse läbi kaotanud vasaku käe ning kulutanud kogu järgneva elu oma puuduva ihuliikme otsimisele. Nüüd, jõudnud viletsasse motellituppa, pakub üks kummaline noorpaar tehingut, väites, et just nende valduses ongi kauaotsitud käsi.

Esietendus 18. novembril 2011 Sadamateatris
Hinnang: Väikestest "naljadest" ja vimkadest saavad aegajalt alguse suured ja traagilised sündmused. Ning ükskord jõuab kätte aeg, kui seesama vimka keerab tegija enda vastu. Hetkel, kui tunned, et enam hullemaks minna ei saa, selgub et saab ikka küll. Hullem peategelase suhtes võib samas vaatajale tunduda õnneliku lõpuna.

Väga hea ajakavaga etendus. Kahe muusikapala vahele mahub täpselt parasjagu pinget, müstikat, naeru, võpatusi ja sündmuste keerdkäike. Lisatärn selle eest, et kunstliku vaheaga sisse ei kirjutatud.

See, mis etenduse käigus toimub on üsna arusaadav. Küsimusi tekitab eellugu, miks ikka pidi Carmichael pärast lapsepõlve tragöödiat oma kätt otsima. Miks ta võis arvata, et puuduv kehaosa nii kaua säilib ning toob hilisemaks rahulolu. Aga kui sellisesse punkti üksikus hotellinumbris jõuti, siis on see üsna usutav.

Paksu värvikihi all tegi väga hea rolli Markus Luik.

Märkused: Esietendus