Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvustused on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 630 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žanri, teatri, mängukoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestikku festivalide välja, et leiaks kergesti ühe või teise külastatud festivali programmis olnud etendused. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg.
Soovitusi, milliseid tükke veel vaatama peaksin, ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee.
Arvustused on vaikimisi peidus. Pealkirja ees olevale käele klõpsates saab arvustuse ühekaupa avada.

Filtrid

Aastad: kõik (630) | 2026 (1) | 2025 (2) | 2024 (1) | 2023 (13) | 2022 (3) | 2021 (4) | 2020 (29) | 2019 (41) | 2018 (69) | 2017 (44) | 2016 (46) | 2015 (41) | 2014 (45) | 2013 (42) | 2012 (41) | 2011 (42) | 2010 (61) | 2009 (54) | 2008 (51)
Tärnid: ♥ (6) | ♥♥ (29) | ♥♥♥ (178) | ♥♥♥♥ (351) | ♥♥♥♥♥ (65)

☟ 1. (210) Tartu Üliõpilasteater - ☞Ahistatud apostel - (Athena kultuurikeskus, 08.02.2012) ♥♥♥♥

Autor(id): Andrei Makajonok
Žanr: komöödia
Näitlejad: Kristina Mändul, Kristin Uusna, Karl Laumets, Johan Huimerind, Peeter Piiri
Tutvustus: Kõik, mis siin näidendis sünnib, võib sündida mistahes kodanlikus riigis, kus moraali kahepalgelisus, isiksuse eneseväärikuse alandamine, tulevikuperspektiivi puudumine, väikekodanliku oleskelu julmus ja ebainimlikkus hakkavad mitte ainult elukogenud inimestele, vaid isegi lastele ilmsiks saama. Pole ime, et näidendi peategelaseks on poisiohtu nooruk. (A. Makajonok)

Näidend on tragikoomilises võtmes, kust ei puudu absurdsed ja naljakad olukorrad, seetõttu on näidend kõigile vaatajatele kergesti jälgitav.
Hinnang: Kuigi tegemist on üsna vana näidendiga on see üllatavalt päevakajaline. Vanemad elavad koos vaid laste pärast ning tülide ja valede keskel kasvavad noored vanematel üle pea. Mis on hullem kas imelaps või tobuke?

Noored nautisid laval olemist. Hea heli ja valguskujundus, kuigi näitlejad kippusid astuma sammukese liialt publiku suunas nii jäi mitmel juhul näo asemel valgusvihku kukal. Vahepaladena pakutud tantsulised liikumised olid naljakad, kuid mitte alati etendusega seotud ning jätsid seepärast veidi klounaadi mulje.